Kriisiaeg nõuab kohanemist. Nii tõi Air Baltic koostöös oma logistikapartneritega Hiinast Riiga lennukitäie maske ja respiraatoreid, toimunud on mitu erilendu lätlaste naasmiseks laiast ilmast.

Kuid äritegevus on siiski katkenud, sest Läti valitsus on peatanud kogu rahvusvahelise liikluse ja Air Balticuga ei saa praegu lennata ka Tallinnast ja Vilniusest. Niisugune olukord tähendab lennufirma jaoks töötajate arvu vähendamist, põhikapitali suurendamist ja loobumist turbopropellerlennukeist ja Boeinguist, mille liisinguaeg niikuiniii lõpeb.

Esialgu teatati 400, siis 700 ja võimalik et veelgi suurema arvu inimeste kõrvale jätmisest. Võimalik on valida kas palgata puhkuse või kuu-paari tasuga koondamise vahel.

Enamik inimesi loodetakse äritegevuse taastumisel siiski tagasi tööle võtta. Ametiühingutega kokkulepet veel pole. Air Balticu juht Martin Gauss oma oma palgast kriisiajaks täielikult loobunud.

Air Balticut on toetamas Läti riik. Transpordiminister Talis Linkaits on öelnud, et valitsuses on ette valmistamisel mitu otsust. Põhimõtteliselt on kiidetud heaks investeerida Air Balticu põhikapitali 150 miljonit eurot, otsustele on vaja saada Euroopa Komisjoni heakskiit.

Air Baltic on emiteerinud võlakirju ja pangaarveil miljoneid on, kuid neist ettevõtte taseme hoidmiseks ei piisa. Koroonakriisi eelsele tasemele võib lennufirma äri jõuda alles järgmisel aastal, prognoosivad ettevõtte juhid.

Riia lennujaam on aga teatanud, et peatab investeeringud.