Siseministeeriumi haldusala tippjuhid said kopsakad preemiad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuno Tammearu sai preemia muuhulgas selle eest, et tutvustas päästeametit unistuste tööandjana.
Kuno Tammearu sai preemia muuhulgas selle eest, et tutvustas päästeametit unistuste tööandjana. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseminister määras mitmele oma haldusala tippjuhile 2000-3000 euro suurused preemiad, kuid reapolitseinikele ja päästetöötajatele nii suuri preemiaid ministeerium ei plaani.

Viimasel ajal on siseministeeriumi haldusalas rasked, kuid rõõmsad päevad. Üha süvenev kriis nõuab pingutust, aga tubli töö ei jää ilma tasuta. Selle tõestuseks on siseminister Mart Helme välja andnud viis käskkirja.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela saab preemiat 2300 eurot. Sisekaitseakadeemia rektor Marek Ling samuti 2300 eurot. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher saab preemiat 2400 eurot.  Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor Ragner Paeveret premeeritakse 2900 euroga. Ja päästeameti peadirektorit Kuno Tammearu 3300 euroga.

Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp selgitas, et preemiad siiski ei ole kriisiga seotud. Vastupidi, juhid pidid kolm kuud ootama, et kätte saada tasu läinud aasta õnnestumiste eest.

"Kuna tulemus-arenguvestlused lõppesid veebruari lõpuks, siis algatati preemiate maksmise töövoog märtsi alguses. Kuna vahepeal tuli peale meil eriolukord, siis see töövoog seiskus. Ja need allkirjad said tõesti alla preemiate maksmisele märtsi lõpus. Ehk kaks sündmus on jooksnud kokku," ütles Aivi Sirp. 

Läinud aastal maksti siseministeeriumis preemiat umbes sajale ehk enam kui pooltele ametnikele. Preemiafondi suurus oli veerand miljonit eurot.  Aivi Sirp kinnitas, et preemia saamises ei saa keegi kindel olla.

"Preemia maksmisel on meil kaks põhimõtet. Üks on see, et peab olema mingi suurem töölõik või suurem projekt, mida on inimene teinud ja teinud väga hästi. Ja mis on nõudnud lisapingutust. Ja teine põhimõte on see, et me vaatame tagasi aasta tulemustele, hindame seda kogumis ja sellisel juhul hinnatakse, kas töötaja on väärt preemiat või mitte."

Näiteks Kuno Tammearu sai preemia muuhulgas selle eest, et ta tutvustas päästeametit unistuste tööandjana. Päästetöötaja keskmine palk on tänavu 1060 eurot ehk kolmandik peadirektori preemiast.

See tähendab, et tuletõrjujad, tänavatel patrullivad politseinikud ja häirekeskuses kõnesid teenindavad päästekorraldajad kahe-kolmetuhande eurost preemiat ei saa.

"Kindlasti ei ole nende panus väiksem. Iga ühe panus on oluline ja preemia summa saabki olla protsent tema palgast. Nii on täna kokku lepitud," sõnas Aivi Sirp ja selgitas, kuidas kujunevad palgad.

"Kõik tööd ei ole ühesugused. Ja selleks on välja mõeldud ka tööde hindamise süsteem, mis võtab arvesse seda, kui pikka töökogemust nõutakse, mis on need oskused-teadmised, kui pikk ettevalmistus selleks vaja on, kas nõutakse tasemeharidust või piisab mõnest koolitusest. Ja kui me oleme tööd ära hinnanud, siis sealt tulevad töödele väärtuspunktid."

Olgu kuidas on, ilmselt sel aastal me enam siseministeeriumi preemiatest rääkida ei saa. Struktuursed ümberkorraldused on ministeeriumi tänavuse preemiafondi nulli viinud. "Meil ei ole lihtsalt vaba raha, mida sinna fondi suunata," ütles Sirp.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: