Vähemalt 20 pöördumisele alla kirjutanud õpetajate aineühendust leiavad, et haridusminister Mailis Reps püüab eriolukorras suurendada oma võimu haridusküsimustes riigikogu arvelt ka pärast eriolukorra lõppu.

Lisaks aineühenduste ühispöördumisele on aineliidud tegemas ka eraldiseisvaid pöördumisi riigikogu poole, kus konkreetse valdkonna õpetajad, õppejõud ja teadurid kirjutavad alla oma nimed. Eesti suurima kodanikualgatusliku aineõpetajaid koondava ühenduse - ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi - avaliku pöördumisega on praeguseks ühinenud enam kui 200 õpetajat, õppejõudu, teadurit ja õpetajakoolituse tudengit. 

Aineühendused pöörduvad riigikogu poole seoses valitsuse algatatud eelnõuga "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) 170 SE". Aineühenduste seisukoht puudutab eelnõu paragrahvi, mis puudutab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

Pöördujad kirjutavad, et praegu kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on määratletud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetamise tingimused, sealhulgas lõpueksamite sooritamine. Valitsuse eelnõu järgi ei määra lõpetamise tingimusi edaspidi riigikogu seadusega, vaid valitsus määrusega.

"Pidades silmas Eesti hariduse jätkusuutlikkust, oleme seisukohal, et eriolukorras vastavasisulise eelnõu esitamine ning eelnõus nimetatud muudatuste rakendamine on vastuolus hea õigusloome tavaga, kärbib riigikogu otsustusõigust ning loob võimaluse põhimõttelisteks ja tähtajatuteks
muudatusteks Eesti hariduses ilma haridusvaldkonna spetsialiste kaasamata," kirjutavad allakirjutanud.

"Rõhutame, et läbimõeldud ajutised muudatused eriolukorra tingimustes õppe mõistuspäraseks korraldamiseks ning õpilaste arengu toetamiseks on hädatarvilikud," lisavad nad.

Aineühendused leiavad, et kõik eriolukorras vastu võetavad Eesti haridust, sealhulgas õppe korraldust ja lõpetamise tingimusi puudutavad muudatused peavad kehtima rangelt eriolukorra vältel või määratud tähtajaga eriolukorrale järgneval perioodil oluliste mõjude kestmise vältel. "Me ei toeta eriolukorras mitte ühegi põhimõttelise tähtajatu seaduse- või määruse muudatuse vastu võtmist.";

Samuti märgivad ühendused, et eelnõuga soovitakse vähendada tähtajatult riigikogu otsustusõigust Eesti hariduses. "Viidatud eelnõu kohaselt kehtestab edaspidi kooli lõpetamise tingimused, sealhulgas eksamite korraldamise või mittekorraldamise vabariigi valitsus määrusega, mitte enam riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Esitatud eelnõu kohaselt viiakse sisse muudatus hindamises, võimaldades eriolukorra perioodil toimunud õppetegevuses omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hinneteks," selgitavad ühendused.

"Oleme seisukohal, et ka lõpetamise tingimusi puudutavad muudatused peaksid kehtima eriolukorra perioodil või kindlaks määratud perioodil vahetult eriolukorra järel. Aineühendused on seisukohal, et riigikogu ei peaks toetama esitatud eelnõus nimetatud muudatusi, sest see kahjustab oluliselt Eesti esindusdemokraatiat, vähendab riigikogu otsustusõigust ja annab ühiskonnale signaali, et eriolukorda on kõlbeline rakendada varem teostamata jäänud poliitiliste eesmärkide ja muudatuse elluviimiseks, liigutades otsustusõiguse parlamendilt valitsusse."

Avaliku pöördumise teevad: Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts Eesti Matemaatika Selts Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakond Eesti Geograafiaõpetajate Ühing Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts Eesti Keemiaõpetajate Liit Eesti Loodusainete Õpetajate Liit Vene Keele Õpetajate Selts Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liidu Eesti Soome Keele Õpetajate Selts Inimeseõpetuse Ühing Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus Eesti Klassiõpetajate Liit Kunstihariduse Ühing Eesti Käsitööõpetajate Seltsi "Aita" Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit Eesti Kehalise Kasvatuse Liit Eesti Muusikaõpetajate Liit Eesti Lasteaednike Liit