Tavaolukorras pidanuks abituriendid nädala pärast lõpukirjandit kirjutama. Viirusest tingitud eriolukorra tõttu ei teadnud nad aga veel kolm päeva tagasi, millistel tingimustel nad kooli üldse lõpetada saavad.

"Vahest see teadmatus ongi kõige raskem aspekt õpilase jaoks. Eriolukord on tõstatanud palju küsimusi: kas eksamid toimuvad, kuidas need toimuvad, millal need toimuvad, kas peaks valmistuma, kui peaks, siis mil määral. Nii palju küsimusi, millele tahaks võimalikult kiiresti vastust saada," kommenteeris Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Jass Reemann.

Vaid mõni tund pärast seda, kui "Aktuaalne kaamera" Jassiga vestles, otsustas valitsus, et juhul kui viirus taandub, tuleb riigieksamid mai lõpus ja juuni alguses siiski sooritada.

"Ma arvan, et eksamite sooritamine on paljuski nagu treenimine, et sa pead oma kirjandivormi õigesti ajastama ja samamoodi ka matemaatikateadmised," ütles Reemann.

"Praegu tippvormitsükkel justkui möödub ja siis sa pead hakkama nullist üles ehitama seda. Eesti keeleks on mõistagi kergem harjutada, see koosnebki sellest, et sa loed, analüüsid, mõtled, süvened. Matemaatikaks on natukene keerulisem, aga toimib ikka. Õpetaja laeb üles ülesanded, lahendad need ära ja vajadusel on võimalik isegi tagasisidet küsida ja abi küsida, kui jääd hätta," lisas ta.

Mõne abituriendi sõnul ongi nüüd rohkem aega süvenemiseks. Kui riigieksamiteks saab sisuliselt valmistuda ka koduseinte vahel ja distantsilt, siis kutseõppurid, näiteks tislerid või kokad, peavad siiski ka praktikas tõestama, et on kutsetunnistust väärt.

"Ma õpin hetkel kokaks ja mu praktika näeks välja selline, et ma lähen hotelli või restorani, kus ma saan enda kokapraktikat teha. Õnneks mul on juba koht olemas ehk siis ma lähen enda vanasse töökohta, kus ma saan selle kenasti ära tehtud, aga nemad, kellel ei ole, peaksid otsima. Aga kuna praegu on meil selline olukord, siis on raske leida töökohti või ettevõtteid, kus teha kokapraktikat, kuna tooteid ei osteta väga, sellega on kehvasti," rääkis Tartu kutsehariduskeskuse lõpetaja Ranno Kähr.

Neid, kellel kindlat kohta ei ole, on Ranno sõnul ainuüksi tema kursuselgi palju. Ja kui söögikoht või juuksurisalong on suletud, siis ei õnnestu õppuril ka praktikat ära teha.

Tartu kutsehariduskeskus on oma õppeaega praegu kahe nädala võrra pikendanud lootuses, et see kõigil siiski õnnestub. Rannol tuleb lisaks riigieksamitele teha ka kutseeksam, mille viib läbi kutseandja.

"Plaanis oli teha see 9. või 10. juuni, aga arvatavasti see lükatakse edasi. Võib-olla. Ma ei oska öelda. Püüan kuidagi hakkama saada," ütles ta.

Praktikal on oluline koht ka ülikoolilõpetajate, näiteks arstitudengite elus.

"Peamine 6. kursuse nõue on praktika läbimine, mis viimased nädalad, alates eriolukorra kehtestamisest on olnud osades osakondades juba natuke keeruline. Kuna statsionaarset ravitegevust ei toimu, siis mõndades osakondades see ikkagi mõjutab. Kirurgias enam, EMO-s olevatel tudengitel on praegu vist isegi põnevam aeg. Aga praktikapäeviku täitmise ja praktikanõuete kohalt on dekanaat vastu tulnud. Minimaalselt mööndusi, aga ikkagi tullakse vastu," selgitas Tartu ülikooli 6. kursuse arstitudeng Marge Vaikjärv.

Paljude arstitudengite tavapraktika on peatatud ja nad on suunatud justnimelt EMO-sse praktikat asendama. Õppida tuleb aga ka lõpueksamiks

"Viimane teadaanne on ikkagi olnud see, et lõpueksam toimub täpselt sellel kuupäeval, mis oli algselt kokku lepitud - 2. juunil. Aga see tähendab seda, et selleks ajaks peab olema eriolukord lõppenud, et on võimalik teha üldse eksamit," sõnas Vaikjärv.

Umbes samal ajal, kui toimub arstitudengite lõpueksam, pidi algama ka põhikoolilõpetajate eksamiperiood. Nüüd aga teame, et need eksamid jäävad üldse ära.

"Mul oli isegi telefoni pandud meeldetuletused, et korda bioloogiat ja nüüd füüsikat. Eile ma just vaatasin, et neid mul ei ole nüüd vaja ja võtsin meeldetuletused maha. Ausalt öeldes, ma olen rohkem närvis pigem sisseastumiskatsete pärast, need on minu jaoks olulisem asi. See ikkagi määrab minu suurema tuleviku. Eksamite pärast ma nii palju ei muretsenud, ma teadsin, et pärast sisseastumiskatseid mul on aega nende jaoks õppida, aga nüüd on kõik ebaselge," rääkis Tartu Mart Reiniku kooli 9. klassi õpilane Kristin Tõnisson.

"Ma arvan, et eksamid otseselt ei muuda midagi, kui neid ei tee. Saab vaadata ka tulemusi lihtsalt hinnete põhjal. Aga kui katsed ära jääks, siis oleks keerulisem, kuidas gümnaasiumisse edasi saada," ütles Tartu Variku kooli 9. klassi õpilane Elora.

Just sisseastumiskatsed teevad põhikoolilõpetajatele praegu kõige rohkem muret.

Tallinnas ja Tartus korraldavad gümnaasiumid näiteks ühiskatseid, kus üheksandikud tavaliselt mitmes aines proovile pannakse ja nende alusel gümnaasiumite ja erinevate õppesuundade vahel jaotatakse. Praegu on kindel ainult see, et enne 15. maid katseid ei toimu.

"Ühiskatsetes peab tegema ainult eesti keele ja matemaatika katsed. Loodusaineid ja inglise keelt enam ei ole vaja. Mõnes mõttes on võib-olla siis isegi lihtsam. Hästi suur rõhk on ilmselt siis vestlustel," rääkis Elora.

"Eriti segane on minu meelest sissesaamine praegu ka nende suundade kohta, et kuidas siis lõpuks valitakse, kes ja millisesse suunda lähevad," arutles Kristin Tõnisson.

Niisiis valitseb koolilõpetajate hulgas paljude asjade osas veel segadus.

Kooli lõpetamine ei tähenda aga ainult sisseastumisteste ja eksameid. Paljude jaoks tähistab see ühe olulise eluperioodi lõppu, mille tähistamiseks kogu suguvõsa kooli ette lõpetajat õnnitlema koguneb. Sel aastal jäävad need platsid tühjaks.

"Tutipidu ma ka väga ootasin. See tundub alati väga lahe, kuidas üheksandikud ringi tormavad ja veepüssidega üksteist pritsivad - see tundub lõbus. Ja lõpetamine ka. Kuigi ma olen heas olukorras, sest ma ei ole lõpetamiskleiti veel ära ostnud, nii et sellega on vedanud," ütles Kristin.

"Juba oleme kaalunud, et teeme õpilastega oma virtuaalaktuseid või videoaktuse või õnnitleme kuidagi. Alternatiive on küll," kinnitas Jass Reemann.