Heitmekvootide hinnalangus Narva elektrijaamadele kasuks ei tulnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Energia.
Eesti Energia. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

CO2 kvoodi hind on tunduvalt langenud, kuid sellest ei piisa, et taas suurel hulgal põlevkivielektrit toota.

Kui varem kõikus CO2 tonni hind 25 euro kandis, siis praegu maksab see 18 ja mõni aeg tagasi oli hinnaks isegi 14 eurot tonn. Heitmekvoodi madal hind peaks andma võimaluse Narva elektrijaamadele, sest kogu eelmise aasta oli põlevkivielektri tootmine CO2 kõrge hinna tõttu raskendatud, kuid võta näpust.

"Kui ta maksab umbes 18 eurot tonn ja elektri hind on samuti kuskil 17-18 eurot megavatt-tund, siis selliste hindadega on põlevkivielektril suhteliselt keeruline. Meil on töös praegu üks põlevkivienergiaplokk, aga samal ajal on õues tuuline, siis tuulikud töötavad peaaegu maksimumvõimsusel," selgitas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Elektri madalat hinda toidab eelkõige hüdroenergeetika, sest vett on praegu palju.

"Seda on terve see aasta olnud palju. Me oleme näinud öösel isegi siin viieeurost hinda ja kindlasti on mõjutanud kriisiaja väiksem tarbimine, aga peamine suur mõjutaja on kindlasti hüdroloogia seis," märkis Pajo.

Põlevkivielektrit on selles aasta algusest toodetud kuni neli korda vähem kui eelmise aasta esimese kolme kuu jooksul. Millal aga võiks põlevkivielektri järele taas nõudlus tekkida?

"Aprillikuu prognoos midagi väga palju paremat ei näita, aga edaspidi võib olla küll lootust siin aasta teises pooles, kui majandus taastub, et hüdroloogia seis nii öelda tootja poolt vaadates läheb paremaks ja ka osa tuumajaamu läheb remonti, et sel ajal on pakkumist turul vähem. Siis on küll lootust, et võime põlevkiviplokke rohkem kasutada," rääkis Pajo.

Riigile tähendab märgatavalt langenud CO2 kvoodi hind kasutamata saastekvootide müügist laekuva tulu kahanemist. Riigikogule üle antud lisaeelarve järgi väheneb kvoodimüügitulu umbes 60 miljoni euro võrra, sellest 30 miljoni võrra vähenevad kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks suunatavaid vahendeid.

"Täna on väga keeruline öelda, millises ulatuses mingi meede kas saab mõjutatud ja kui saab, siis kui palju. Tegemist on tuluprognoosiga ja kõik prognoosid saavad täpsema hinnangu siis, kui need tulud on laekunud. Ehk kui me räägime 2020. aasta prognoosist, siis tõde, kas see prognoos läks täide, selgub 31. detsember 2020," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on saastekvoodi hinna languse põhjuseks kriisiaja väiksem tarbimine ja sellega kaasnev saastekvootide ülepakkumine.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: