"Koroonaviirusesse nakatumine ei lähe nagu selgelt ülesmäge ja kahjuks ei tule ka selgelt allamäge, et samasugune pilt on Norras, samasugune pilt on ka Taanis," rääkis Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar, kes juhib valitsust nõustavat teadlaste gruppi.

Eestis on küll haigestunute arv kergelt tõusmas, samas ei vaja väga paljud neist haiglaravi, kui just Saaremaa kõrvale jätta.

"Tavaline hospitaliseerimise näidustus on, kui inimene on väga haige ja ei saa kodus oma haigusega enam hakkama, aga seal (Saaremaal – toim) mängib rolli see, et nakatusid inimesed nii hooldusosakonnas kui ka hooldekodudes," selgitas Lutsar.

Aga just haiglaravi vajajate arvu peetakse üheks näitajaks, millega hinnatakse riigi suutlikkust koroonakriisiga toime tulla.

Lutsari sõnul näitab praegune haigestumise statistika, et Eesti meditsiinisüsteem ei ole kindlasti koroonapatsiendidega ülekoormatud, sealhulgas ka intensiivraviosakondades.

Eesti haiglate intensiivraviosakondades on 157 kohta neile haigetele, kes vajavad ventileeritavat hingamist.

"Eestis on üle 70 haige praegu intensviinravis, neist 12 on COVID-19 patsiendid ja ma hetkel ei näe, et haigla- või intensiivravi vajav inimene olgu ta COVIDiga või ilma COVIDIta, jääks sellest praegu ilma," kinnitas Lutsar.

Kuigi must stsenaarium pole Eestis seni teoks saanud, ei näe Lutsar enne 19. aprilli põhjust eriolukorra lõpetamiseks, kuid tema hinnangul tuleks selleks hakata valmistuma, pannes paika väga selged kriteeriumid.

"Et ei tuleks liiga palju haigeid haiglasse ja intensiivravi kohad ei saaks otsa. See on üks, mida me kindlasti väga hoolega vaatame. Teiseks tahaksime me näha, et  see nakatumiste trend, mis on natukene ülespoole, hakkaks minema kas sirgeks või keerama allapoole," selgitas professor.

Lutsari arvates võiks esimesena kaaluda arstiabile kehtestatud piirangute osalist leevendamist.

Kiik: saab hakata mõtlema, kuidas  järkjärgult ühiskonna elu taaskäivitada

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul mõjuvad piirangud teatud viiteajaga ja kas tänased piirangud toimivad, selgub paari nädala pärast. "Kui siis peaks hakkama vähenema nakatunute arv, seejärel ka haiglaravi vajajate arv, siis saab hakata mõtlema, kuidas  järkjärgult ühiskonna elu taaskäivitada," ütles sotsiaalminister.

Riigikantselei juures tegutsev töörühm analüüsib praegu, milliseid piiranguid on võimalik leevendada.

Kiige sõnul tuleb kaaluda meetme mõju nakatumise levikule, majandusele ja ühiskondlikule elule.

 "Alustada tuleb loomulikult nendest, mille puhul risk viirusepuhangu hüppeliseks kasvuks on väiksem ja mille puhul me näeme selgelt olulist praktilist vajadust," ütles Kiik.

Meetmed, mida on võimalik hoida pikemana jõus ja mis ühiskonnaelu tegelikult nii palju ei mõjuta, nagu näiteks erinevate puhastusvahendite kasutamine, teatud määral distantsi hoidmine, avalike suuremate ürituste vältimine, peaksid Kiige hinnangul kauem kehtima.

Teisipäeval arutas valitsus, kuidas koolides õppetöö järk-järgult taastada ja vastavat kava haridusministeerium ka koostab.

"Eks siin on ühest küljest on küsimus selles, et õppetööd on Eestis võimalik üsna hästi korraldada kaugõppe vormis, samal ajal teatud kohtumiste vajadus ja seda eeskätt algklasside puhul või erivajadustega õpilastest, on kahtlemata olemas," ütles minister.

Ta lisas, et ilmselt suuremad piirangute leevendamised tulevad kõne alla pigem mais kui aprillis.

Eriolukorra lõpetamine Eestis sõltub Kiige sõnul ennekõike sellest, kas õnnestub vältida uue Saaremaa laadse haiguspuhangu tekkimist mõnes teises piirkonnas, näiteks Ida-Virumaal.

Kindlasti arvestatakse ka naaberiikides toimuvaga, aga oluline roll on juriidilistel nüanssidel. Nii peavad juristid Kiige sõnul selgeks tegema, kas terviseamet võib teatud piiranguid kehtestada, kui eriolukorda pole kehtestatud.

Kindlasti võetakse piirangute leevendamisel arvesse piirkondlikke olusid. Kuna Saaremaa on Eestis praegu ainus piirkond, kus on viiruse laialdane kohapeale levi, siis mudeldavad teadlased viiruse võimalikku kulgu seal eraldi.

"Me ei taha kuidagi Saaremaad Eestist lahutada, aga haigestumine on erinev ja ka haigete hospidaliseerimisse suhtumine, kõik on erinev. Nii et mudelid on tehtud erladi Mandri-Eestile ja Saaremaale," rääkis Lutsar Mandri-Eesti hulka arvestatakse ka Hiiumaad.

Praegu on 40 protsenti uutest nakatunutest pärit Saaremaalt, ka pooled haiglaravil olijad on saarlased.