Urva: Nordica peab saama rahasüsti, et olla valmis ühenduste taastamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Nordica peaks saama riigilt rahasüsti, et olla valmis taasalustama Tallinnast lende pärast kriisi, mis on viinud Eesti ühendused Euroopaga nulli, ütles usutluses ERR-ile ettevõtte juhatuse esimees Erki Urva.

Majandusministeeriumi asekantsler tunnistas ERR-ile, et riik kaalub Nordicasse lisaraha panemist, et kriisi järel oleks tagatud reisi- ja kaubateede taasavamine. Kui palju te Nordica poolelt neist plaanidest teate?

Ma ei ütles, et tegemist on nüüd just plaaniga... Me oleme praegu globaalses majanduskriisis ja lennunduskriisis ning praktiliselt kõik maailma lennufirmad küsivad oma riikidelt abi. Kaasa arvatud meie.

Läti riik arutab praegu, et anda AirBalticule 150 miljonit, SAS-ile on antud miljardeid Rootsi kroone laenugarantiisid, Finnairile samamoodi. Ehk kõik ümberringi teevad seda. Loomulikult oleme ka meie pöördunud oma valitsuse poole.

Loomulikult me kavatseme ära kasutada ka neid meetmeid, mis juba välja kuulutatud on, näiteks töötukassa poolt pakutavad abivahendid.

Me saatsime juba poole märtsi pealt välja teated kõikidele oma töötajatele, et me oleme sunnitud nad miinimumpalga peale viima, kuna mingit tööd ei ole ju praegu. Lisaks tahaksin mainida KredExi meedet, sest meie tütarfirma Regional Jet kindlasti taotleb sealt likviidsuslaenu.

On üsna tõenäoline, et isegi kui eriolukord läbi saab, siis lennuühendused Tallinnast ei taastu tükk aega samas mahus, mis nad olid enne kriisi. Kas see riigipoolne abi võiks olla mõeldud ka selleks, et Nordica hakkab sel juhul ise uuesti meie jaoks olulistesse sihtpunktidesse lendama?

Me oleme absoluutselt veendunud, et sellised lennuühendused, kui olid veebruarikuus Tallinnast, kindlasti lähiajal ei taastu. Mitte sellel aastal ega ka mitte järgmisel aastal.

Kokkuvõttes, riigi poolt on ju antud Nordicale üks ülesanne - et meil peaks olema valmis võimekus taasalustada Tallinnast lende. Ja meil kahtlemata see võimekus on olemas. Kui me praegu räägime mingitest võimalikest abivahenditest, siis see on ellujäämise küsimus.

Küsimus on ju üldiselt selles, et kas Eesti riigil on vaja oma lennundussektorit või mitte. Siin ei ole ainult Nordicas teema. Siin vahel küsitakse kriitiliselt, et meie tütarfirma lendas viimasel ajal valdavalt Eestist väljaspool ja teenindas teisi kliente.

Aga me peame vaatama seda tervikuna - see ongi meie võimekuse garantii. Et meil on olemas lennuettevõte, kel on lennukid ja kes on valmis startima kohe, kui vaja.

Aga täna toimuva valguses, siis kuidas hindate mullust otsust, millega Nordica peatas lennud ja ettevõte keskendus ennekõike tütarfirma Regional Jet tegevusele?

Praeguses seisus julgen küll ütelda, et see oli jumalast õige otsus. Kui me poleks möödunud sügisest Tallinnast lendude peatamist teinud, siis me oleksime praegu väga suurtes probleemides olnud. Me oleks pidanud väga tükk aega tühjade lennukitega lendama.

Tõite välja, et Läti riik kaalub AirBalticule 150 miljoni euro andmist. Mis suurusjärgust me Nordica puhul räägime, et tagada lennufirmale ellujäämine ja võimekus lendudega taasalustada kohe, kui vaja? Kas see on Lätiga sama suurusjärk?

Ei ole sama suurusjärk. Aga ma ei tahaks konkreetsete numbritega praegu spekuleerida. Lihtsalt asjad arenevad nii kiiresti ja asjad on nii dünaamilised ning mitte keegi ja mitte kuskil ei oska ette kujutada, kui kaua me peame sellises olukorras olema ja kunas see otsa saab.

Ma olen kuulnud erinevate lennufirmade väga erinevaid arvamusi. Mõni arvab, et enne sügist ei hakka midagi toimuma. Mõni on optimistlikum ja arvab, et suvel hakkab midagi liikuma. Aga mitte keegi ei tea seda täpselt praegu.

Mida on Nordica ise teinud, et kulusid kokku hoida ja see raske aeg üle elada?

Me oleme viinud oma kulud absoluutse miinimumini. Me oleme läbi rääkinud erinevate lennukite liisingfirmadega, et peatataks ja lükataks edasi lennukite liisingmaksed. Töötajate poolelt ma juba eelnevalt mainisin, mida me teinud oleme.

Tütarfirma Regional Jet on kinni pannud mitmed baasid väljaspool - Varssavis, Vilniuses ja kus iganes veel. Praktiliselt on antud hoiatus Rootsis ja Taanis olevatele inimestele, kes on lendavkoosseisu liikmed, koondamiste kohta. Me teeme kõik, mis võimalik, aga kulusid ei ole võimalik päris nulli viia.

Ausalt öeldes, piiratud mahus me isegi lendame. Teisipäeval meil käis ka üks päästelend järjekordselt Stockholmis ja üks on veel planeerimisel. Aga need on muidugi väga üksikud lennud ja peamiselt selleks, et Eesti inimesi koju tuua.

Estonian Airile sai saatuslikuks riigiabi. Kas praeguses koroonakriisist tingitud eriolukorras on riigipoolne abi lennundussektorile korrektne ja lubatud?

Jaa, siin on küll erinevad meetmeid. Aga tõepoolest, teatud oludes on lennundus selline sektor, kus see on võimalik. Kui me räägime Estonian Airi juhtumist, siis see oli normaalne situatsioon, kus praktiliselt kõik lennufirmad maailmas teenisid kasumit. Ja siis võis tõesti ütelda, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga, mida anti küll raskuses olevale ettevõttele.

Praegusel hetkel me vaatame täiesti teistsugust situatsiooni. See on asi, mida kõik riigid on tegemas või juba teinud. Täpselt samasugune olukord oli, kui oli kaksiktornide rünnakud USA-s. Siis anti ju ka erakorralist abi praktiliselt kõikidele lennufirmadele ja keegi ei tõstatanud ebaseadusliku riigiabi küsimust.

Mida Euroopa Komisjon praegu on teinud, siis nagu kõikidele ettevõtetele võib anda mingi 800 000 abi. See on küll ääretult väike summa.

Lennunduse kohta käivad teised reeglid ja siin meie juriidilised nõustajad on öelnud, et sel hetkel ei ole tegemist ebaseadusliku riigiabiga.

Kõikidel on raske praegu. Väga raske on leida majandussektorit, kellel hästi läheks. Aga Eesti lennundussektor - mingitel hinnangutel Tallinna lennujaam koos kogu lennundussektoriga genereerib 3,2 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust - see on natuke liiga suur tükk, et lasta see lihtsalt allavoolu minna. 

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: