Sandra-Kristin Kärner: kas Skype'ist saab kohtusaal?

COVID-19 viirus levib, nakatunute arv suureneb, inimesi eskorditakse Saksa-Poola piiri äärest tagasi Eestisse, lennu- ja laevaliiklus annab märku peatsest sulgemisest, inimestel on palutud püsida kodus, kuid kohtuistungid siiski toimuvad ning eriolukord ei anna alust kohtusse ilmumata jätmiseks, kirjutab vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner.
Kriisiolukorraski peab riik toimima ning õigusemõistmist ei saa katkestada, selgitavad kohtud arusaadavalt. Millal võiks siiski kaaluda kohtuistungi tühistamist, muutmist või asja arutamise edasilükkamist hetkeolukorra teatava stabiliseerumiseni? Samuti ei oleks välistatud teatud olukordades istungite pidamine tehniliste lahenduste abil.
Kohtuistungid tsiviilasjades
Tsiviilasjades annab seadus kohtule võimaluse ise istungiaega tühistada või muuta. Juhul kui kohus seda ei tee, on võimalik tühistamist või muutmist taotleda menetlusosalisel endal. Istungi tühistamise või muutmise aluseks saab olla "mõjuv põhjus" ning põhjendatud kirjalik taotlus tuleks esitada kohtule võimalikult varakult enne istungi toimumise päeva.
Mõjuvaks põhjuseks on tavapäraselt peetud liikluskatkestust, ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust. Mõjuva põhjuse loetelu ei ole aga ammendav ning menetlusosaline võib kohtu ette tuua ka muid asjaolusid, mis takistavad isikul kohtusse ilmuda. Mõjuvaks põhjuseks võiksid olla mh näiteks järgmised asjaolud:
- Menetlusosaline on haigestunud, kuid mitte COVID-19 viirusesse. Sellisel juhul tuleb esitada kohtule esimesel võimalusel töövõimetusleht või arstitõend.
- Menetlusosaline on ise kokku puutunud või on oht, et ta võib olla kokku puutunud COVID-19 viirusekandjaga. Asjaolusid tuleb kohtule selgitada ja põhjendada.
- Menetlusosaline on tavapärasest nõrgema tervisega ning lähtub perearsti soovitusest või enda isiklikust soovist mitte väljuda kodust kindlaksmääratud ajaperioodi vältel. Soovituslik oleks tervise seisukorra tõendamiseks esitada kohtule näiteks väljavõte varasematest haigusloost.
- Menetlusosaline peab olema väikese või kooliealise lapsega kodus, sest haridusasutused on alates 16. märtsist 2020 suletud ning last pole võimalik vanusest tingituna üksi koju jätta (sh tuleb last abistada ka e-õppe läbimisel).
- Mõlemad kohtumenetluse pooled on kokku leppinud, et soovivad edaspidi asja menetleda kirjalikus menetluses ega pea vajalikuks istungi pidamist (sh võimaldab seadus tunnistajalt kirjalikke ütlusi saada).
Tuleb arvestada, et kui isikul on tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja (nt advokaat), siis kohtud võivad leida, et advokaadi võimatus kohtuistungil osaleda ei välista menetlusosalise osalemist istungil.
Seega, kui menetlusosaline ei taha üksi istungil osaleda, tuleks kohtule esitatavas taotluses selgitada, et isiku õigused ei pruugi üksi kohtuistungil osaledes täies mahus kaitstud olla (eeskätt näiteks siis, kui vastaspoolel on samuti lepinguline esindaja).
Juhul kui on vastupidine olukord (menetlusosaline ei saa, kuid lepinguline esindaja saab istungil osaleda), tuleks kohtule selgitada, et menetlusosaline soovib asja arutamisest isiklikult osa võtta ning üksnes advokaadi osavõtt istungist ei taga poole õiguste maksimaalselt kaitset.
Näiteks on tegemist väga tehnilise tsiviilvaidlusega, kus klient teab asjaolusid paremini kui advokaat ning nende asjaolude esitamata jätmine istungil võib kahjustada poole positsiooni menetluses.
Otse loomulikult on võimalik ka variant, et menetlusosaline on nõus sellega, et istungil osaleb üksnes ta ise või tema lepinguline esindaja.
Samuti näeb seadus ette võimaluse korraldada tsiviilasjades kohtuistung menetluskonverentsina. See tähendab seda, et menetlusosalistel või tema esindajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.
Kohtuistungid kriminaalasjades
Sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele võimaldab ka kriminaalmenetluse seadustik kriminaalasja kohtulikku arutamist määrusega edasi lükata, mh kui menetlusosalise või muu isiku puudumine istungilt on seotud näiteks raske haiguse või mõjuva põhjusega. Taaskord on mõjuva põhjuse puhul tegemist avatud loeteluga. Ei ole välistatud, et ka kriminaalasjades võiks kõne alla tulla eelnev loetelu.
Teatud juhtudel on ka kriminaalmenetluses võimalik pidada istungeid tehnilise lahenduse abil.
Nii näiteks vahistamist või selle pikendamist puudutavates asjades võib kohus korraldada kahtlustatava, süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtu vahistamistaotluse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil. Tehniline lahendus peab võimaldama istungil vahetult otseülekandena osaleda, jälgida osaliste selgituste andmist ja esitada küsimusi.
Seega ei ole välistatud, et vahistamist arutatakse edaspidi eriolukorras näiteks Skype'i, Microsoft Teams'i või muu tehnilise lahenduse abil selliselt, et kõik asjaosalised viibivad erinevates asukohtades.
Kohtumenetluse poolte istungist osavõtt tehnilise lahenduse abil oleks võimalik ka lühi-, kiir- ja kokkuleppemenetluses. Sealjuures ei näe seadus ette, et tehnilise lahenduse kohaldamise eelduseks oleks isikute (sh süüdistatava, kaitsja ja prokuröri) eelnev nõusolek.
Oluliselt keerulisem on olukord kriminaalasja üldmenetlustega ning seda eriti siis, kui tegemist on menetlusega, kus on mitu süüdistatavat ja kaitsjat. Nimelt näeb seadus ette kohtuliku arutamise edasilükkamise alusena olukorra, kui prokurör, kaitsja või süüdistatav jätab kohtuistungile ilmumata.
Seadus ei luba näiteks kriminaalasja üldmenetlust tehnilise lahenduse kaudu arutada, kui süüdistatav ei ole andnud selleks nõusolekut ning teda ei ole varasemalt istungil osalemisest vabastatud.
Samuti ei näe seadus ette, et kohus saaks üldmenetluses korraldada asja arutamist selliselt, et kohustab prokuröri või kaitsjat tehnilise lahenduse abil istungil osalema. Kui kõik osapooled on tehnilise lahenduse abil osalemisega nõus, ei tooks selline poolte kokkulepe tõenäoliselt hiljem menetluses probleeme kaasa.
Samal ajal tuleb arvestada, et kriminaalasjades kehtivad kohtuistungi avalikkuse ja kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtted, mida massiline Skype'i või mõne muu tehnilise lahenduse abil menetlemine pikema aja jooksul kindlasti ühelgi juhul ei taga.
Märksõnadeks "kommunikatsioon" ja "paindlikkus"
Hetkel on tekkinud olukord, kus mõned kohtud tühistavad istungeid omal initsiatiivil iseseisvalt pelgalt viitega eriolukorrale; teised jällegi nõuavad poole põhistatud taotlust ega pea eriolukorda iseseisvalt mõjuvaks põhjuseks kohtuistungi tühistamiseks või muutmiseks.
Osalised peaksid tekkinud olukorras olema mõistvad ning ühetaoline praktika kohtuistungite toimumise osas oleks tervitatav. Istungiaegade muutmine ei tähendaks kohtute töö seiskumist – menetlustähtajad kirjalike seisukohtade esitamiseks kehtivad endiselt.
Samuti peaksid menetlusosalised olema valmis vastu tulema istungite pidamiseks tehniliste lahenduste abil eesmärgiga vältida õigusemõistmise takerdumist ja venimist.
Igal juhul on soovitatav kohtuga suhelda ja oma muredest selgelt ja täpselt mõista anda, mitte jätta põhjuseta istungile ilmumata või loota istungi tühistamisele kohtuga eelnevalt sellest rääkimata.
Eriolukord nõuab mõlema poole vastutulelikkust ning kiuslikel lahendustel kohta ei ole. Seda eriti nüüd, kui kõik võib tundide ja minutitega muutuda, sh kohtute seisukoht istungite pidamise osas. Lisaks ei taha me ka seda, et Skype'ist võiks teatud juhtudel saada kohtusaal.
Toimetaja: Kaupo Meiel