"Riskiriikideks loeme neid, kus asuvad islamistlike terroriorganisatsioonide kontrollitavad piirkonnad või võitlusvõimelised üksused, mis on islamistliku riigikorraldusega või on neis levinud fundamentaalne islam," selgitatakse aastaraamatus.

Islamistliku ideoloogia alusel üles ehitatud ühiskonnakorraldus läheb kaitsepolitseiameti hinnangul vastuollu lääneliku universaalsetel inimõigustel ja vabadustel ning ilmalikel seadustel põhineva ühiskonnakorraldusega.

"Suurem tähelepanu seesugustest riikidest pärit inimeste vastu johtub eesmärgist takistada riigi julgeolekule ohtlike inimeste saabumist Eestisse. See on vajalik radikaliseerumise ennetamiseks, terrorismi toetamise tõkestamiseks ja samuti rünnaku korraldajate värbamiste ärahoidmiseks."

Kaitsepolitsei teatel mõjutab Eesti moslemikogukonna suurenemist otseselt uussisserändajate arv - tõuseb riskirühma riikidest pärit isikute taotletud Eesti elamislubade, viisade, aga ka e-residentide hulk.

"Viimase kolme aastaga on vaadeldavatest riikidest pärit Eestis elavate inimeste arv suurenenud üle kahe korra, täpsemalt 112 protsenti. Riskirühma riikide kodanike viisataotlusi Eesti külastamiseks esitati 2019. aastal 20 629. Viimase kolme aastaga on kasv olnud 187 protsenti."

Kogukondade radikaliseerumine

Kaitsepolitsei hinnangul suurendab kogukondade märgatav suurenemine konservatiivse ja radikaalse islami organisatsioonide huvi Eesti vastu. Suuremate kogukondade teke võib omakorda kaasa tuua kogukonniti eraldumise ja avatuse vähenemise.

"Kogukondade enesesse sulgumine vähendab lõimumise tõenäosust ning võib suurendada radikaliseerumist. Eesti tavade mitteaktsepteerimisele võib järgneda oma maailmavaate pealesurumine vägivallaga. Vähendamaks probleeme lõimumise ja tõmbepiirkondade kujunemisega, on oluline rände-, lõimumis-, tööhõive- ja hariduspoliitika kujundamisel arvestada võimalike julgeolekuohtudega."

Kaitsepolitseiamet tuvastas 2019. aastal ligi 50 äärmusliku islami ja terrori organisatsioonidega seotud isikut, kes saabusid Eestisse või siitkaudu liikusid.

"Eestit külastavad regulaarselt fundamentaalset islamit propageerivate organisatsioonide esindajad, kuid nende tegevus Eestis ei ole soovitud mõju saavutanud. Tegu ei ole rahvusvaheliselt kriminaalkorras tagaotsitavate isikutega."

Kapo aastaraamatu teatel on Eestiga seotud paarkümmend isikut, kes on viibinud või viibivad Süüria-Iraagi konfliktipiirkonnas.

"Nende Eestisse naasmise soov ei ole välistatud seoses lahingutegevusega piirkonnas, mis oli varem terroristide kontrolli all. Kuigi välisvõitlejate liikumine nimetatud konfliktipiirkonda on vähenenud, on Eestis isikuid, kes on astunud viimasel paaril aastal reaalseid samme sinna suundumiseks. Julgeolekuteenistuste koostöös isikute kohalejõudmine tõkestati."

Kaitsepolitsei teatel on need juhtumid erakordsed, kuna teistest Euroopa riikidest konfliktitsooni lahkunud isikud pigem pöörduvad kodumaale tagasi.

Terrorismi rahastamise ennetamine

Süüria ja Iraagi konfliktipiirkonnas tegutsevad islamiäärmuslikud terroriorganisatsioonid on kaotanud märkimisväärse osa oma kohapealsetest sissetulekuallikatest, mistõttu otsivad nad rahastust kaugemalt. Teiste hulgas kasutatakse selleks Euroopa moslemikogukondi ning mittetulundusühinguid.

"Üleskutseid džihadistide ning nende konfliktipiirkondades viibivate perekondade toetamiseks levitatakse enamasti sotsiaalmeedias ning suhtlusrakendustes. Anonüümsusele lootes kogutakse toetusi ka virtuaalvääringu vahendajate abil. Eestis on väljastatud üle tuhandele ettevõttele tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks."

Aastaraamatu teatel on kaitsepolitseiamet koostöös rahapesu andmebürooga uuendanud riski- või kahtlusepõhiseid indikaatoreid, mis aitavad paremini kindlaks määrata terrorismi rahastamise kahtlusega tehinguid ning neist teada anda. Seni tuvastatud Eestiga seotud finantstehingud pole veel andnud alust kaitsepolitseil nende suhtes kriminaalmenetlust alustada.

E-residentsuse programmi riskid

Kaitsepolitsei teatel tuleb rääkida ka e-residentsuse programmi varitsevatest riskidest. E-residentide hulgas on märkimisväärne huvi anonüümsust pakkuva virtuaalvääringute valdkonna vastu. E-residentsuses nähakse Schengeni viisa saamise võimalust, mistõttu selleks kasutatakse mitmesuguseid skeeme.

"Kaitsepolitsei on tuvastanud e-residentsuse taotlejate hulgast isikuid, kes on seotud äärmusluse ja terrorismiga. Enamiku nende riikide ja Eesti vahel õigupoolest puudub justiits-, korrakaitse- ja julgeolekualane toimiv koostöö. Nimetatud asjaoludega arvestamata jätmine tooks kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju e-residentsuse programmile, Eesti majandusruumile ja riigile üldisemalt.

Kaitsepolitsei aastaraamat täismahus