Norstat küsitles Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 7.-9. aprillini veebipaneelis 1000 Eesti kodanikku, mille käigus uuris ka erinevate erakondade valijate rahulolu institutsioonide tegevusega koroonakriisi ajal.

Valitsus

Valitsuse tegevusega on kõige rohkem rahul (summeeritud vastused "väga rahul" või pigem rahul") Isamaa valijad - neist andis valitsuse tegevusele positiivse hinnangu 90 protsenti. Loogiliselt oli rahulolu valitsuse tegevusega kõrge ka teiste valitsusparteide, EKRE (86 protsenti) ja Keskerakonna (84 protsenti) valijate seas.

Kuid ka opositsiooniparteide toetajate seas on enamuses need, kes on valitsuse tegevusega rahul - täpsemalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest 76 ja Reformierakonna valijatest 70 protsenti ning parlamendivälise Eesti 200 toetajatest 74 protsenti.

President

Suhtumises presidenti on erakondade toetajate arvamused vähem positiivsed ja märksa rohkem lahknevamad.

Kui Reformierakonna valijatest on presidendi tegevusega rahul 75 protsenti, siis skaala teises otsas on EKRE valijad, kellest vaid 13 protsenti on presidendi tegevusega rahul.

Madal, 30 protsenti on rahulolu presidendi tegevusega ka Keskerakonna toetajate seas. Kõrgem on see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (65 protsenti) ja ka Isamaa (62 protsenti) valijate seas.

Riigikogu

Suhtumises riigikogu tegevusse on erinevate erakondade valijate seisukohad suhtelised sarnased, kõikudes Eesti 200 toetajate 45 protsendi ja Isamaa toetajate 62 protsendi vahel.

Meedia

Meedia tegevusega on erinevate erakondade valijad üldiselt väga rahul, mõnevõrra madalam on see EKRE valijate seas (44 protsenti). Teiste erakondade valijatest on meedia tegevusega rahul ligi 70 protsenti: Isamaa valijatest 74, sotside valijatest 73, Reformierakonna valijatest 71 ja Keskerakonna valijatest 66 protsenti.

Terviseamet

Terviseameti tegevusega on erinevate erakondade toetajatest rahul vahemikus 55 protsenti (EKRE valijad) kuni 69 protsenti (Isamaa valijad).

Politsei

Kõige kõrgemalt hindavad erinevate erakondade toetajad politsei tegevust. See on kõikide erakondade toetajate puhul 90 protsendi ringis.

Hinnangud vastaja rahvuse pinnalt

Väga selge erinevus tuli mängu, kui võrrelda eestlastest ja muust (valdavalt vene) rahvusest valijate hinnanguid institutsioonide tegevusele. Eestlastest valijate seas on rahulolu institutsioonide tegevusega märksa kõrgem kui muust rahvusest vastajatel.

Eestlastest on valitsuse tegevusega rahul 77 protsenti ja mitte-eestlastest 55 protsenti. Presidendi tegevusega on rahul 50 protsenti eestlastest ja vaid 25 protsenti mitte-eestlastest. Riigikogu tööga on rahul 53 protsenti eestlastest ja 38 protsenti mitte-eestlastest.

Meedia tegevust hindab positiivselt 61 protsenti eestlastest ja 54 protsenti mitte-eestlastest. Suhtumises terviseameti tegevusse ei ilmne vastajate rahvuse pinnalt erinevusi - nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate seas on rahulolu ameti tegevusega võrdselt 60 protsenti.

Politsei tegevusega on rahul 92 protsenti eestlastest ja 78 protsenti mitte-eestlastest.