"Kahjuks praegu liigume selles osas natukene pimeduses. Me valisime välja need preparaadid, mis näitasid kõige suuremat efektiivsust teatud väikestes uuringutes, aga me ei saa kindlalt väita, et nüüd on meil kindel instrument käes," selgitas hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov "Aktuaalses kaameras".

Kuna COVID-19 on niivõrd uus haigus, siis ei ole veel jõutud teha kliinilisi uuringuid, kui hästi ravimid toimivad ja kas need on patsiendile ohutud. Selliste uuringute korraldamine epideemia ajal on raske ja aeganõudev. Just seetõttu puudub siiani selge ülevaade, milline ravim on kõige tõhusam.

"Kõik soovitused on off-label nagu öeldakse ehk ei ravimiamet,  ei Ameerika FDA (toidu- ja ravimiamet –toim), ei Euroopa ravimiamet ei ole andnud neile (COVID-19) näidustusel soovitust. Aga ravimid on näidanud teatud efekti kas katseklaasis või mõnel haigetegrupil," rääkis Põhja meditsiinistaabi juht, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving.

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs rõhutas, et ravijuhend ei soovita nende ravimite laialdast kasutamist. "Juhend ütleb, et sellised ravimid on olemas ja annab soovituse, et juhul, kui arst leiab, et konkreetsel patsiendil võiks seda kasutada, siis kuidas seda ohutult teha," selgitas ta. Ta lisas, et kriitilises seisundis patsiendi puhul võib kaaluda nende kasutamist, kuigi tegelikult puudub seni  teadmine, kas need aitavad.

Popovi sõnul on ravimijuhendi järgi esimene valik seni malaaria ja artriidi raviks kasutatav plakveniil, mida tohib patsiendile manustada vaid haiglas.  Kuna ravim koguneb orgamismi ja selle poolestusaeg on 32 kuni 50 päeva, siis ei tohi seda manustada kauem kui viis päeva. Plakveniili kasutatakse mujal maailmas kõige enam.

"Erinevad poliitikud on seda soovitanud, aga kahjuks see medistiinilist tõendusmaterjali juurde ei too, kui poliitik seda soovitab," ütles ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs. Ta lisas, et plakveniili kasutamist soovitatakse enam riikides, kus olukord on tõsine.

"Tavapäraselt nõutavate teadusandmete latti langetatakse nii palju, et ravimit saab kasutada laialdasemalt. Eriti on seda langetanud poliitikud, arstid nii opitimitlikud pole olnud," tõdes Irs.

Irsi sõnul on infot plakveniili kasulikkuse kohta vähe, samas on hästi teada selle kõrvaltoimed, millest mõni võib olla eluohtlik. "Ta kõrvaltoimed on rikkalikud. Kui vaadata, siis on 40 ravimit, millega ta omab koostoimet, võib-olla need kõige tavalisemad on südamerütmihäired," selgitas Talving.

Popovi sõnul soovitatakse plakveniili kasutada ainult siis, kui puuduvad vastunäidustused ja kasu selle preparaadi kasutamisest on kõrgem kui kõrvaltoimed ja riskid.

Plakveniili kasutatakse Eestis mitmes haiglas, kuna tõhusam ravim hetkel puudub. "Me ei ole väga kindlad, et sellest on suurt kasu. Kahjuks me ei saa seda öelda," tõdes ta. Kui plakveniil kõrvaltoimete tõttu ei sobi, siis saab kaaluda Tocilizumabi.

Interleukiin 6 antikehasid kasutatakse ülikriitilises seisundis patsientide raviks juhul, kui nende põletikuline reaktsioon on väga tugev. Ühe võimaliku ravimina on välja pakutud ka antibiootikumi asitromütsiin, kuid viimased uuringud ei ole näidanud Talvingu sõnul seda ravimit tõhusana.

Samuti on ravijuhendis ühe võimaliku variandina kirjas uus viirustevastane ravim remdesiviir, mida võib kasutada vaid Euroopa ravimiameti loal.

"Ma tean, et nii Kreeka, Eesti, Rumeenia kui ka veel mõned maad on taotlenud Euroopa ravimiametilt luba seda kasutada. Minu teada remdesiviiri Eestis praegu ei ole," ütles dr Talving.

Ravimina on Eestis registreeritud ka C-vitamiin, millel on immunsüsteemi toetav mõju ja mida Kuressaare haiglas kasutatakse koroonapatsientide raviks. Ravijuhend selle kasutamist ei soovita.

"Kas see immuunsüsteemi toetav efekt peaks COVID-19 puhul aitama, on täiesti dokumenteerimata. Sama hästi võib täiskuu või kirdetuul olla kasuks," sõnas Talving.

Ülemarsti sõnul ei ole C-vitamiinil tõsiseid kõrvaltoimeid, kuid see võib pikemaaegsel kasutamisel tekitada neerukive ja põhjustada kõrvetisi.

Praegu pole ühegi ravijuhendis mainitud ravimi suhtes jõutud läbi viia kliinilisi uuringuid, mis kinnitaks nende tegelikku toimet koroonapatsientide ravimisel.

"See ei ole tavaline, aga see tuleneb sellest, et ka see olukord ei ole tavaline," sõnas ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.

Irsi sõnul üleöö COVID-19 sobivat uut ravimit ei ole tulemas. "Kõik need, mis võiksid meile mõne järgmise kuu jooksul kätte sattuda, on uuringutes ja need ei ole väga keerulised ravimid. Kui näiteks selgub, et remdesiviir toimib ja ravimitootja suudab seda toota, siis jõuab Eesti seda ka osta," sõnas Irs.

Eesti esimese COVID-19 ravijuhendi koostasid Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, terviseamet ja infektsiooniarstide selts.