Kadai: pikaajalisi prognoose ei julge keegi teha

Viiruseleviku prognoosimine on usaldusväärne üksnes lühiajaliselt, sest haigus käitub ettearvamatult ja kohati vastuoluliselt, tõdes terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.
Kadai sõnul kasvab Eestis aeglaselt, aga järjepidevalt haiglaravi vajavate inimeste arv. Haiglaravi vajavad reeglina üle 50-aastased inimesed, mõningate eranditega.
Ka positiivse testi andnute osakaal kõigist testitavatest püsib viie protsendi juures, see pole ajas oluliselt muutunud. Umbes sada seni positiivse diagnoosi saanud inimest nakatus ilmselt välisriigis reisides.
Saaremaa on ainus piirkond Eestis, kus viiruse levikut saab rahvaarvu arvesse võttes laialdaseks pidada.
Lisaks Saaremaale üldiselt on haigus pääsenud enim levima hooldekodudes, aga ka tervishoiuasutustes ja mõnedes peredes.
Maailmas on haigusjuhud endiselt tugevas tõusutrendis.
"Haigus pakib end alles lahti," iseloomustas Kadai maailmatendentsi, lisades, et kogu viiruse levikut iseloomustab suur määramatus, mistap ei saa ka ühegi riigi mudelit üks-ühele üle võtta, et haiguse levikut prognoosida. Usaldusväärsed on üksnes lühiajalised prognoosid. Seetõttu ei saa ka kinnitada, kas aprillikuu lõpuni võib eriolukorrast piisata, et selle levik Eestis piisavalt pidurduks.
Järgmised kaks-kolm nädalat on inimeste käitumises otsustavad, mille põhjal saab teha otsuseid, kas eriolukord lõppeb aprilliga või on põhjust seda pikendada.
Kadai kinnitas, et haiguspuhang võib levida ka juunisse, mis mõneti on erimeetmete kasutamisega ka taotluslik, et selle levikut võimalikult madalana hoides ajas edasi lükata.
Kadai kinnitas, et ühtki eksperimentaalset ravimeetodit, näiteks malaariaravimite kasutamine, Eesti koroonaviirusega patsientide peal katsetama ei hakka. Üksnes juhul, kui mõni eksperimenteeriv riik peaks saavutama teadusliku läbimurde, võib Eesti oma seisukohad üle vaadata.
Kadai manitses, et kui haigestunud inimene kasutab avalikus ruumis klapiga näomaski, mis ei filtreeri viirust väljahingatavast õhust välja, ohustab inimene sellega kõiki enda ümber. Viiruste leviku piiramiseks on eeskätt oluline juurutada Eestis puhaste käte kultuuri, edaspidi ka kultuuri, et haigena ei käida tööl ja kui inimene on haigestunud, kannab ta avalikus ruumis maski.
Toimetaja: Merilin Pärli