Laane malaariaravimi kasutamisest: me oleme näinud positiivseid tulemusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane rääkis intervjuus ERR-ile, et haiglas on koroonapatsiente ravitud malaariaravimina kasutatud hüdroksüklorokviiniga ja see on näidanud positiivseid tulemusi.

Teisipäeval otsustas Kuressaare haigla konsiilium, et kolm Kuressaare haiglas ravil olnud koroonaviirusesse nakatunud patsienti viiakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, sest nad kõik vajavad kolmanda etapi intensiivravi. Kas see kolm on konsiiliumi lõplik otsus või neid võib hakata nii nagu varasemalt iga päev vastavalt vajadusele juurde tulema?

Jah, selle konsiiliumi otsus oli kolm, et üks patsient on ka jälgimise all, et kui tema üldseisund halveneb, siis tõenäoliselt ka tema tuleb viia Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Ja üldiselt selline vana olukord taastub, et kui me näeme, et patsient vajab kolmanda astme intensiivravi, siis kõik need patsiendid me suuname kolmandasse etappi.

Kui palju praegu siis on COVID-19-haigeid Kuressaare haiglas?

Hommikuse seisuga meil oli 55 haiget.

Millises seisundis nad on?

COVID-19 viirusinfektsioon on väga mitmekesine oma kulult. Mõned patsiendid põevad seda väga kergelt, et sümptome praktiliselt ei olegi või on näiteks lõhnataju kaotus. Üheks sümptomiks on ka ootamatu kõhulahtisus.

Kõige raskem, mis me oleme näinud, on see, et nendel haigetel areneb välja immuunpuudulikkus.

Kas te hoiate ka haiglas ilma sümptomiteta haigeid sees?

Meil on ka patsiente, kellel on väga vähe sümptome. Need on need patsiendid, kes on toodud hooldekodudest. Ka meie enda hooldekodus olid COVID-19 testid positiivsed ja need patsiendid vajasid kiiret isoleerimist. Isegi kui need sümptomid on väikesed, siis me ei tea, kuidas haigus hakkab kujunema.

Nii et need patsiendid hospitaliseeriti meie COVID-19-haigete neljandasse osakonda. Hetkel nad on jälgimise all ja ma tean, et mõned patsiendid on plaanis juba varsti tagasi saata hooldekodusse.

Aga kui palju on kergete sümptomitega ja kui palju raskete sümptomitega haigeid?

Kergemaid haigeid, ma arvan, on hetkel 55 inimesest kuskil 23, ülejäänud on juba rasked. Ja päris raskeid on kuskil vahemikus 10-15.

Te olete ise välja öelnud, et Kuressaare haiglas raviti patsiente ka malaaria ravimiga ja C-vitamiiniga. Miks te seda teete?

Võib-olla tõesti tekitab küsimusi malaariaravim toimeainega hüdroksüklorokviin ja vitamiin C. Mis puudutab mõlemat ravimit, siis ametlikku näidustust ei ole, et ravida COVID-19 infektsiooni, seda teab iga arst. Kuid ometi hüdroksüklorokviin on Ameerika haiglate ravijuhistes, Eesti ametlikus ravijuhises.

Kriisiolukorras, kus on tegemist uue patogeeniga, uue infektsiooniga, lihtsalt ei ole aega koguda tõenduspõhist materjali sellisel kujul, et haigeid pikalt uurida, jälgida ja siis avaldada. Siin tegutsetakse parima parimate teadmiste valguses. Ja need parimad teadmised ütlevad seni, et hüdroksüklorokviin võib olla positiivne toime. Ja sellest on ka lähtutud. Tal on ka teaduslik alus selleks, miks ta võiks toimida COVID-19 infektsiooni vastu ja see seisneb eelkõige selles, kuidas viirus nakatab rakku.

Selles protsessis ta võiks rolli mängida, mis omakorda ütleb, et kui üldse see ravim toimet omab, siis tõenäoliselt haiguse algfaasis, kus viirus ei ole väga levinud. See takistab viiruse sissepääsu organismi rakkudesse. Ja kui tõesti viirus on juba levinud organismis sees, siis sellise toimemehhanismi järgi see ravim väga enam ei aita.

Me analüüsime kindlasti kõik patsiendid läbi, kui epideemia lõpeb, aga me oleme näinud positiivseid tulemusi. Kui me lähtume teadusest, siis päris teaduslikke järeldusi tegelikult teha ei tohi. Need on lihtsalt vaatluse andmed.

Kui me räägime teadusest, siis võetakse ikkagi kaks gruppi haigeid, kes on enam-vähem identsed oma parameetritelt ja üks grupp, siis saab ravimeid ja teine grupp ei saa. Ja siis võrreldakse ravi tulemust. Kui Eestis selline uuring oleks, siis ma usun, et Kuressaare haigla kindlasti osaleks selles. Aga minu teada Eestis neid kliinilisi uuringuid ei ole.

Kas alguses, teisipäeva hommikul, oli jutt hoopis suuremast hulgast koroonapatsientidest, keda mandrile ravile viia?

See on väga segane situatsioon. Kui me läheme tagasi esmaspäeva, siis kuskil kella nelja paiku dr Arkadi Popov helistas ja teavitas plaanist, et patsiente võiks viia mandrile ja läbi selle vähendada haigete arvu Kuressaare haiglas ja see omakorda võimaldaks haiglat paremini puhastada. Ja ma ainult nõustun doktor Arkadi Popovi arvamusega.

Aga, mis segadust tekitas, oli esmaspäevaõhtune kiri, mis tuli Põhja meditsiini staabilt, kus sätestati, et kohe järgmise päeva hommikul kell 10 tuleb teha visiit ja autod on juba teel.

Kui me nüüd kuulame jälle teisipäevahommikusi uudiseid ja doktor Arkadi Popovi arvamust, et see tegelikult ei olnud see, mis oli õhtuses kirjas, siis sellele küsimusele ma hästi ei oska vastata, mis seal täpselt toimus.

Aga kui nüüd komisjon teisipäeval kohale jõudis, siis kõik toimus väga kenasti. Kõik haiged vaadati üle komisjoni poolt, vaadati üle raviplaanid, nende kliinilised seisundid ja leiti, et on neli potentsiaalset haiget, kes võiksid mandrile minna kõrgema etapi ravile. Ja nüüd kolm ka läksid. Üks patsient on ootel. Kui tema kliiniline üldseisund halveneb, siis pakutakse seda võimalust uuesti.

Nii et ma ütlen aitäh doktor Arkadi Popovile. Siin oli ka doktor Popovi abi Ahti Varblane, suur tänu ka temale. Kõik toimus minu meelest hästi.

Kas see ravi, mis praegu Kuressaare haigla pakub kõigile neile, kes teil on sees, on põhimõtteliselt sama, mida sellise üldhaiglas pakkuda saab või on Saaremaa natuke madalamas tasemel?

Ei see nii öelda, et Saaremaa oleks madalamal tasemel kui teised haiglad. Ma arvan, et Kuressaare haigla on tegelikult väga heal tasemel haigla ja meie pakume ravi, mida pakub ka iga teine Eesti haigla.

Kus tõesti on parem võimekus, on intensiivravivõimekus ja suuremates haiglates nagu Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum on see kindlasti parem. Ja kõik need haiged, kes vajavad intensiivravi, oleme ka suunanud kolmandasse etappi.

Aga kui haiged ei vaja intensiivravi, siis ma arvan, et see ravi ei erine ei Kuressaare haiglal, ei Pärnu haiglal, ei Lääne-Tallinna Keskhaiglale ka ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglal.

Mis see nädal on näidanud haiglasse patsientide juurdetuleku suhtes?

Õnneks on olukord rahulik. Ma arvan, et need piirangu meetmed, mis said õigel ajal peale, on toiminud. Me oleme ka korduvalt rääkinud, et kui meetmed tunduvad karmid ja midagi ei juhtu, siis arvatakse, et on reageeritud üle. Et polnud vaja nii karme meetmeid, aga epidemoloogia ongi selline, et kui on nakkushaigus ja midagi ei juhtu meetmetega, siis tegelikult need meetmed on õiged. Palju hullem oleks, kui meil oleks praegu 1000 patsienti.

Ma olen öelnud, et me ootame 1000 patsienti 20. aprilliks, nii nagu mudelid meile näitasid. Tänane seis on selline, et haiglas sees on 55 patsienti. Läbi haigla, EMO ja osakondade oleme näinud umbes 170 patsienti COVID-19 infektsiooni või selle kahtlusega. See number on üle viie korra väiksem.

Kahjuks küll iga päev mõne patsient lisandub, haigete arv kindlasti suureneb, aga ma ei usu, et ta läheb 1000 juurde. See näitab, et riiklikult ja valla poolt rakendatud meetmed on toiminud.

Mis on tüüpiline haigevoodipäevade arv COVID-19 puhul? Kui mitu inimest on haiglast välja kirjutatud?

Me oleme välja kirjutanud, aga me oleme näinud ka, et mõned välja kirjutatud haiged tulevad ka tagasi. Me iga päev õpime ja Kuressaare haiglad on omandanud nüüd selle kolme-nelja nädala vältel juba väga hea kogemuse COVID-19 infektsiooni ravis. Me oskame nüüd rohkem ette näha seda haiguse kulgu.

Ma ausalt öeldes ei julge nimetada, kes on päris terved. Me oleme suunanud patsiente koju, nende tervis on paranenud, nad on stabiilsed, nad ei vaja hapnikuravi. Aga et nad oleksid päris terved, siis selleks on ikkagi vaja testi teha, näidata, et nad on negatiivsed või on tekkinud antikehad. Ma arvan, et seda saab teha tulevikus. Et kui rääkida patsientide haiglasoleku pikkusest, siis minu esmane arvamus oli, et see on kuskil nädal, kümme päeva, aga tegelikult see pikkus kipub olema kaks nädalat või isegi kauem.

Kuidas on personaliga praegu tuleb teil juurde ikka positiivseid või on sellele saadud nüüd pidur?

Sellisel suuremale positiivsusele on küll saavutatud pidur. Kas nüüd tuleb positiivseid juurde personali hulgast? Me peame selleks valmis olema.

Kui vaadata viiruse levkut ja nende patsientide anamneesi, kes on tulnud haiglasse, siis on ka neid patsiente, kes väidavad, et mitte mingisugust kontakti COVID-19 positiivsusega ei saa olla ja nad on kodus, aga ometi nad tulevad haiglasse ja on COVID-19 positiivsed. See kehtib ka haigla töötajate kohta.

Kust infektsioon tuleb täpselt, seda on üliraske kindlaks teha. Võib tulla ka kodust, võib tulla ka poes käies, võib-olla mõni kohtus sõpradega paar nädalat tagasi. Siin ei saa objektiivset vastust anda, aga me oleme teadlikud, et personali hulgas on infektsioon. Praegu kõik Kõik töötajad, kellel on COVID-19 infektsioon, on kodus karantiinis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: