"Muret teeb kõrge nakatumine ja oluliselt kõrgem suremus võrreldes teiste Põhjamaadega või ka Eestiga," ütles Nurm Stockholmist antud intervjuus. "Praegu jägitaksegi juba pigem mitte enam nakatumise numbreid, vaid suremust."

"Kõrge suremus on just vanade seas, eelkõige hooldekodudes, kus on tekkinud puhangud. Võimalik, et põhjuseks on viiruse asümptoomne levik, mida esialgu alahinnati," selgitas ta.

Kriitikat valitsuse ja tervishoiujuhtide valitud strateegia vastu on, kuid siiski pole rootslased valmis tegema samme ühiskonna suurema sulgemise suunas. Pigem on plaanis laialdasem testimine.

"Uuringud on lähinädalatel tulemas üle riigi, et saada täpsemat infot näiteks haiglakohtade tuleva vajaduse kohta," ütles Nurm.

"Drakoonilisi meetmeid ei ole rakendatud, palju põhineb Rootsis usaldusel. Valitsus usaldab rahvatervise juhte," selgitas Nurm.

Intensiivravikohtadest on veel 20 protsenti vabad ja ka Stockholmi messikeskusesse püstitatud välihaigla on veel ootel, sinna ei ole patsiente viidud.

Nurm tõdes erinevate valitsuste reaktsioone kommenteerides, et riikide vahel võiks olla rohkem koostööd. "Piiride sulgemine toimus kaskaadina, võibolla poleks kõiki neid piiranguid olnud tarvis kehtestada," lisas ta.

Suveks ka rootslased väga palju plaane teha ei saa, suuri massiüritusi ei toimu.

"Eriti kurb on, et vanaks ja pikalt ettevalmistatud traditsiooniks kujunenud gümnaasiumide lõpetamise peod jäävad suvel ära," ütles Nurm.

Rootsi leebemad koroonapiirangud sattusid kriitika alla

Rootsi lähenemine uue koroonaviiruse ohjeldamisele on viimastel päevadel naaberriikidest suurema COVID-19 suremuse tõttu senisest suurema kriitikatule alla sattunud.

Kolmapäevase seisuga oli koroonaviirus nõudnud Rootsis 1203 inimelu, teatas BNS.

Erinevalt oma Skandinaavia naabritest ja Euroopast pole Rootsi kehtestanud karmimaid liikumiskeelde, vaid on ärgitanud elanikke võtma isiklikku vastutust ning järgima sotsiaalse distantsi reegleid. Samas on keelatud enam kui 50 inimese kogunemised ja külaskäigud hooldekodudesse.

Rootsi valitsus pole oma poliitikast taganenud rahvusvahelisest tähelepanust ja siseriiklikust debatist hoolimata.

Tervishoiuametnike sõnul on praegune poliitika pikas plaanis jätkusuutlik, erinevalt lühiajalistest meetmetest, mille piiratud efektiivsus ei õigusta nende mõju ühiskonnale.

Eelmisel nädalal teatasid riigi tervishoiuametnikud, et 40 protsenti surmajuhtumitest on seotud vanade- ja hooldekodudega. Valitsuse sõnul saavad selle põhjuseks olla vaid mõned tegurid: kas inimesed ei järgi külastamiskeeldu või nende asutuste personal on käinud haigena tööl.

Rootsi terviseeksperdid kinnitavad, et kuigi lühiajaliselt tõuseb haigestunute ning ka surnute määr teistest riikidest kõrgemale, on Rootsi strateegia tõhus ning hoiab muu hulgas kindlamalt ära viiruse teise laine, mis rangete piirangute leevendamisel ähvardab kõiki riike, kes need kehtestanud on.