Rootsi ministrid kaitsevad riigi isepäist tegutsemist koroonakriisis
Rootsi valitsuse liikmed jäävad hoolimata mitmekümne teadlase kriitikale ja naabermaadest märksa kõrgemale surnute suhtarvule kindlaks riigi senisele käitumisele koroonakriisis, viidates sellele, et pandeemia võib kesta kaua ning piirangud peavad olema jätkusuutlikud.
Rootsi on rakendanud "väga karme ja erakordseid meetmeid" hoolimata sellest, et koolid ja restoranid jätkavad tööd ning õigeid otsuseid tuleb teha õigel ajal, ütles asepeaminister Isabella Lövin vestluses ajalehe Financial Times korrespondendiga.
"Me ei usu karantiini, kui see ei ole ajas jätkusuutlik. Me ei usu, et me saaksime inimesed mitmeks kuuks koju sundida ning et suur osa seda järgiks. Aga see on müüt, et Rootsis jätkub tavaline elu. See ei ole tavaline elu," rääkis välisminister Ann Linde samas.
Rootsis, mis paistab rahvusvaheliselt silma sellega, et on keeldunud kehtestamast nii karme piiranguid kui enamus lääneriike, on koroona tõttu surnud märksa rohkem inimesi kui teistes Põhjamaades. Kolmapäevase seisuga oli Rootsis, mis on umbes kaks korda suurema rahvaarvuga kui Norra, Taani ja Soome, surnud 1203 inimest, samas Norras on koroona tõttu surnud 143, Taanis 309 ja Soomes 72 inimest.
Nii Linde kui Lövin rõhutasid, et Rootsi järgib juba rohkem kui saja-aastast traditsiooni kuulata otsustamisel pädevate asutuste nõuandeid. Rootsi terviseamet on soovitanud mitte sulgeda alg- ja põhikoole, kuid riik ei luba kooli 16-aastaseid ja vanemaid õpilasi.
Sel nädalal avaldasid aga rohkem kui 20 Rootsi epidemioloogi ja teadlast artikli, milles kutsusid poliitikuid loobuma terviseameti soovitusest ning sulgema koolid ja restoranid, et hoida Rootsis ära samasugune areng nagu juhtus Itaalias. "Lähenemist peab muutma radikaalselt ja viivitamatult," nõudsid teadlased.
Linde sõnul on teadlastel õigus oma arvamuseks, kuid ta lisas: "On väga keeruline võrrelda erinevaid riike, erinevaid asjaolusid ja viiruse leviku erinevaid staadiume. Me kõik võitleme sama võitlust, aga erinevate vahenditega," ütles Rootsi välisminister.
Rootsi valitsuse lähenemine põhineb seisukohal, et koroonaviirusega toimetulek saab olema maraton, mitte sprint ning sellega toimetulekuks kehtestatavad meetmed jäävad kehtima kuudeks kui mitte aastateks. Võimud leiavad, et kui sulgeda koolid ja lasteaiad, siis see võib sundida võtmetähtsusega töötajaid nagu arstid ja meditsiiniõed koju jääma või seadma ohtu vanavanemad, kes pannakse lapsi hoidma.
Lövin ütles, et Rootsi on püüdnud hoiduda seaduse jõuga piiranguid kehtestamast, kuid on inimestele väga selgeks teinud, mis on soovitav, kuna COVID-19-ga võitlemisel on oluline "ühine vastutustunne". Ta viitas lihavõttepühade ajal tehtud üleskutsele, mitte sõita oma suvemajadesse või sugulastele külla. Ehkki valitsus seda otseselt ei keelanud, järgis 90 protsenti rootslastest üleskutset.
"Meie arusaamine on, et see epideemia jääb meiega väga pikaks ajaks. On väga tähtis, et meie otsused oleksid jätkusuutlikud, et elanikkonnas ei tekiks väsimust. Meie praeguse tegutsemise suhtes on ülisuur toetus. Parteide vahel puudub peaaegu igasugune vastuolu (selles küsimuses - toim.)," lisas Lövin. Ta märkis, et ainult Rootsi Demokraatide partei on teinud ühe järelepärimise koolide lahtioleku kohta.
Rootsi äriringkonnad on Financial Timesi hinnangul olnud Euroopas kõige sõnakamad selles osas, et nõuda võimudelt koroonaviirusega võitlemise meetmete tasakaalustamist majanduse taaskäivitamise plaanidega. Lövin, kes on Rootsi roheliste kaasesimees, rõhutas, et majanduse taastumine peab olema "roheline taastumine" ning lisas, et teda tegi murelikuks, kui kümne aasta taguse finantskriisi järel loobusid riigid ja ettevõtted majanduse taastamisel rohelistest ja jätkusuutliku arengu aspektidest.
Toimetaja: Mait Ots