Rootsi koroonaviiruse strateegia kohta on liikvele läinud mitmeid müüte, suurimaks ja kõige eksitavamaks peavad Rootsi poliitikud ja avaliku elu tegelased aga seda, nagu oleks Rootsi ülejäänud maailma ning isegi Euroopaga võrreldes väga erandlik. Rootsi poliitikute sõnul see nii ei ole, vahendas "Välisilm".

Piirangud kehtivad ka Rootsis, inimesed püsivad rohkem kodus ka Rootsis, kaugtööd tehakse massiliselt ka Rootsis, aga peamine tõend Rootsi mitte-erandlikkuse kohta on see, et ka Rootsi majandus on saanud kõva paugu. Abipakettidega on vinduvasse majandusse suunatud juba ligi kümme miljardit eurot ning raha läheb järjest enam vaja.

Koroonakriisiga üleöö kuulsuseks tõusnud Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell on mees, keda kas armastatakse või vihatakse, väga väheseid jätavad tema avaldused külmaks.

Tegnell on aga pandeemia väljakuulutamisest peale rõhutanud, et viirus ei kao tõenäoliselt mitte kuhugi, seepärast on kasulik rakendada võimalikult leebeid piiranguid, mis inimesi vaimselt ära ei kurna.

"Kui see pandeemia kestab aasta või kauem, on meie piiranguid võimalik jätkata. See on maraton, see ei ole sprint ja minu arust aitab see strateegia, mille meie oleme valinud, just väga pika aja jooksul toime tulla," ütles Rootsi välisminister Ann Linde.

Paljusid piiranguid ei saa kehtestada juba Rootsi seadustest tulenevalt. Tegnell on aga rõhutanud, et inimesed peaksid võimalikult palju värskes õhus liikuma, sest see on teadagi tervisele kasulik ning seetõttu pole mõtet neid õuest ära hirmutada.

Ka rõhutakse Rootsis palju inimeste isiklikule vastutustundele. Vastutustundlik ning suhtlusvahemaad hoidev inimene aga ei pea tundma ennast süüdlasena, kui ta tahab restorani minna, kas või seepärast, et tal pole aega kodus kokata.

Küll on Rootsiski neid, kes piiranguist ei hooli ning valitsus kavatseb oma äsja saadud laiemaid volitusi kasutada sellekski, et piiranguid rikkuvaid restorane ja muid asutusi korrale kutsuda.

"Ma tahan selle äärmiselt selgelt välja öelda - ma ei taha näha ühtki rahvarohket terassi Stockholmis ega ka kusagil mujal. Igaüks peab vastutama," ütles siseminister Mikael Damberg.

"Me väldime restorane ja baare ja otsustasime valida hoopis avara pargi. Me hoiame vahet kõigi inimestega, keda isiklikult ei tunne," rääkis Stockholmis elav üliõpilane Ida Hoff.

"Ma usun, et me niikuinii ei saa vältida seda, et ükski inimene ei haigestu. Loomulikult peame vältima kõrge riskigrupiga inimeste nakatumist. Ma usun, et karjaimmuunsus on õige siht," leidis Stockholmi elanik Herta Jankert.

Karjaimmuunsus ongi Rootsi strateegia läbiv märksõna. Haiguse peab läbi põdema või vähemalt viiruse külge saama kriitiline hulk inimesi, kellel kujuneb välja immuunsus ning siis ei saa viirus enam levida.

Rootsis ollakse ka veendunud, et ehkki praegu on koroonaviirusesse surijate arv teiste Põhjamaadega võrreldes väga kõrge, jääb pikemas perspektiivis suremus kõigis Põhjamaades enam-vähem võrdseks.

Väga palju on surijajid just vanadekodudes ning ka valitsus möönab, et vanadekodude elanikke ei suudetud hoida. Just vanadekodude kehv seis äratab tähelepanu nii kriitilise meelega rootslaste kui ka välismaalaste, näiteks Rootsi kolinud soomlaste hulgas.

"Ma usun küll, et üsna palju on nakkust levitanud personal, eriti vanadekodudes. Alguses ka omaksed ja nii see viirus väljast sisse toodi. Selles mõttes on läbi kukutud, et pole suudetud kaitsta neid vanainimesi," ütles üks soomlane.

Ehkki välismaal on Rootsi materdamisest saamas juba traditsioon ning kriitika kasvab ka rootslaste enda hulgas, on muu maailma teadlased enamasti veendunud, et kuivõrd me kogu koroonaviirusest veel suurt midagi ei tea, on ennatlik ka arutada, kas Rootsi valitud tee oli õige või vale.