Lõppeva nädala sisepoliitiliseks üllatussündmuseks sai EKRE esimehe Mart Helme otsus vahetada välja väliskaubanduse- ja IT-minister Kaimar Karu. Kuigi viis kuud ministriametit pidanud Karu ja EKRE juhtide pingelised suhted olid teada juba mitu kuud, mõjus tema tagandamine keset kriisiaega siiski ootamatuna. Ehmatavaltki, nagu klaasiklirin suletud kaubanduskeskuses. Ka seetõttu, et peaminister Jüri Ratasel jagus Kaimar Karu kohta vaid häid sõnu, rääkimata Eesti ettevõtjatest ja IT-kogukonnast.

Muidugi on nii, et kõrvalt ei saa keegi sekkuda, keda võib üks erakond ministriks pakkuda. Siin pole sõnaõigust isegi koalitsioonipartneritel. Aga ühel inimesel on. Peaministril.

Peaministril – ka koalitsioonivalitsuse juhina – on alati vabadus öelda, et tema ei taha mõnda inimest oma kabinetti või kuidas ja millal keegi sealt lahkub. Nii juhtus eelmise maaeluministri Mart Järvikuga (EKRE), kes kaotas Ratase usalduse. Ka eelmise väliskaubanduse- ja IT-ministri Kert Kingo (EKRE) taandumine ei olnud vabatahtlik, kuigi lahkumisavalduse allkirjastas ta lõpuks ise, vaid sunnitud käik pärast seda, kui minister jäi vahele valega riigikogus.

Nüüd saanuks peaminister Ratas öelda EKRE esimehest siseminister Helmele: on teie õigus oma ministreid vahetada, kuid me ei tee seda keset topeltkriisi, sest meil ei ole aega, et keegi alustab ministriõpinguid eriolukorra pingenädalatel, ma vajan kokkuharjutanud meeskonda.

Lihtne ja selge mõte. Ratas seda ei teinud. Vältis tüli valitsuses? Aga võib-olla ta ei uskunud, et EKRE juhid haaravad kohe adral kurgedest ja asuvad uut ministrivagu kündma.

Esmapilgul see tundubki arusaamatu. Kaimar Karu võis mõjuda EKRE konservatiividele küll järjest enam liberaalina, siis milline edasilükkamatu tarvidus oli teda välja vahetada praegu? See tähendab ajal, kui väliskaubanduse- ja IT-minister vastutab ka selle eest, kuidas jaotada majanduse nina vee peale tõstmiseks KredExi 1,5 miljardit ja EAS-i 35 miljonit eurot.

EKRE oponendid hoiatavad, et ehk siia ongi vastus peidetud ja EKRE juhid tahavad olla kindlad, kellele ja millistel tingimustel seda päästeraha antakse. Ei tea.

Küll aga on selge, et EKRE juhid tahtsid tugevdada enda positsioone valitsuses, mis on iga koalitsioonierakonna arusaadav soov.

"... lihtsalt me leidsime sobiva, usaldusväärse ja läbiproovitud uue inimese," põhjendas Mart Helme, miks ta tegi ministri vahetuse just nüüd. Seda saab tõlkida nii, et Kaimar Karu ei olnud enam Helmele usaldusväärne. Just Helmele, sest ei ole lugenud ühtegi pressiteadet, et minister Karu tagasikutsumist ja Raul Siemi esitamist ministri kandidaadiks oleks arutanud näiteks EKRE juhatus.

Kui nii, siis räägib see üht-teist ühe valitsuspartei sisedemokraatiast.

Katkend vanast intervjuust:

Londonis konsultatsioonifirma jätnud Kaimar Karu, kelle EKRE kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks, andis ERR-ile esimese pikema intervjuu 10. novembril 2019.

Millega EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme teid ära veenis, et lahkusite Londoni melust, sealsetest pubidest ja tulite veel sombusemasse Tallinnasse?

(Naerab)

Martin Helme pakkus mulle võimaluse. Enda veenmisega tegelesin ma peamiselt ise. Fraas "Kus viga näed laita, seal tule ja aita"... Ei ole väga tihti võimalusi tulla ja selliselt aidata.

Te ei soovitanud alalhoidlikult Martin Helmele, et võtku ta uus minister ikka EKRE seest?

Ma võin olla küll eestlaslikult tagasihoidlik, aga mitte nii tagasihoidlik.

Te ei karda poliitikat?

Ma ei oska poliitikat karta. Veel.

Peaminister Ratas küsis teilt esimesel kohtumisel, kas te ikka teate, millesse end seganud olete. Kas ikka teate?

Nii ta päris ei küsinud, see oli mõte, mida ta väljendas.

Tema mõtte pealt siis küsingi – kas ikka teate?

(Ohkab, ja siis veelkord)

Kas ma vastan jah või ei, siis mõlemal juhul valetaksin.

Ühelt poolt tean väga väikest osa, mis mind on ootamas, sest poliitika on minule uus, [ministri] roll on minule uus ja ma ei saagi teada, mis kõik mind ootab. Kui teiselt poolt küsida, kas mulle tundub, et mõistan väljakutseid, mis mind ees ootavad, siis mulle tundub, et saan aru, mida tegema pean ja kas mulle tundub, et olen selleks valmis, siis vastus on – jah.

Aga kindlasti tuleb väga palju ootamatusi.