Olavi Lepp: on vähetõenäoline, et Eesti riik USA uurimisest trahviraha saab
Swedbanki juhi Olavi Lepa hinnangul ei ole suur tõenäosus, et Eesti riik saab USA-s käiva rahapesu puudutava uurimise tulemusel enda eelarvesse trahvirahasid.
Kolmapäeval selgus, et rahandusministeerium otsib Eesti riigile USA-s õigusteenuse osutajat seoses rahvusvahelise rahapesu tõkestamise nõuete rikkumise ja trahvide sissenõudmisega.
Olavi Lepp kommenteeris seda ETV saates "Esimene stuudio".
"Ma pole tõenäosuse hindamisel asjakohane inimene, kuna mul on igasugust informatsiooni, võib-olla ei saa seda siin öelda. Aga tervikuna /.../ mõnes mõttes jääb mulle küsitavaks, mis on Eesti riigi ambitsioon siinkohal. Mida saavutada tahetakse?" rääkis ta.
"Aga seda tõenäosust, et Eesti riik sealt mingit raha saab, ma pigem isiklikult loen vähetõenäoliseks. Aga ma saan ka aru riigist, kes soovib oma samme astuda," lisas ta.
USA võimud teatasid möödunud sügisel, et hakkavad uurima Eestiga seonduvaid rahapesujuhtumeid Ühendriikides. Lisaks varasemale Danske Banki skandaalile alustati uurimist ka Swedbanki suhtes. Rahandusminister Martin Helme külastas mullu oktoobris USA-s rahvusvahelist advokaadibürood, kohaliku rahandusministeeriumi abiministrit, et teha kindlaks see, et enamus rahapesuga seonduvaid trahve makstaks Eesti eelarvesse.
Lepa sõnul saadab Swedbank selle nädala reedel finantsinspektsioonile plaani ettekirjutuse täitmiseks ning rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. Nimelt tegi Eesti finantsinspektsioon märtsis pangale ettekirjutuse, millega kohustatakse panka võtma kasutusele meetmeid parandamaks rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteeme. Rootsi finantsinspektsioon otsustas teha Swedbankile hoiatuse ning trahvi summas neli miljardit Rootsi krooni ehk umbes 360 miljonit eurot.
Pangajuht: kriisi stardipauk on käinud
Lepp rääkis saates ka praegusest koroonaviirusega kaasnevast majandusmõjust. Tema sõnul on panga klientide käitumisest näha, et kriisi mõjud on kohal.
"Stardipauk on ära käinud. /.../ Me näeme esimesi ilminguid, on need maksepuhkuste või vähenenud käivete näol. Aga reaalne mõju? Ma isegi ütleks veel, et kui me vaatame esimest statistikat märtsi ja aprilli kohta, siis me ei pruugi veel seda näha, aga sellest, mida me näeme kliendi käitumisest, siis on mõjud muidugi kohal," rääkis ta.
Lepa sõnul on Swedbank andnud umbes 7000 eraisikust kliendile maksepuhkust suurusjärgus 162 miljoni euro ulatuses. Maksepuhkust saanud ettevõtteid on tema sõnul umbes 1000, mille põhimaksete summa on umbes 800 miljonit eurot.
Lepa sõnul peab pankadel olema väljatöötatud stsenaariumid kriiside jaoks, kuid täpselt niisugust kriisi nagu praegu pole ette suudetud näha.
"Meil on kaks olulist stsenaariumit, mida teeme. Üks on kriis, mis juhtub iga üheksa aasta jooksul, üks, mis juhtub 25 aasta jooksul. Seda me teeme korra aastas. Selles mõttes me oleme mõelnud, kuidas võib olukord halveneda, aga päris kindlasti sellist stsenaariumit, mis algab pandeemiaga ja jõuab kuhugi reaalmajandusse, loomulikult ei olnud. Aga oleme valmistunud väga erinevateks asjaoludeks," selgitas Lepp.
Lepp kinnitas, et sarnaselt teistele Eestis tegutsevatele pankadele, ei maksa nad tänavu dividende.
Toimetaja: Merili Nael