Kaubandus ja toiduainetööstus on kriisi tõttu tööotsijate seas hinda läinud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"Pealtnägija" uuris, kuidas käib töö praegusel kriisiajal suuremates e-toidupoodides ning küsis, kas toit võib kauplustest otsa saada. Kaupmeeste kinnitusel on praegune kriis valdkonna tööotsijate hulgas jälle hinda tõstnud.

Kui e-poest toidu tellimine tundus võib-olla paljudele veel hiljuti pelgalt mugavusteenus, siis koroonakriis on olukorda kardinaalselt muutnud. "Pealtnägija" küsitlus suuremate firmade hulgas näitab, et toiduainete kojuveo tellimused on kolmekordistunud. Ooteaeg kauba kättesaamiseks, kui selle tellimiseks üldse löögile saada, on vähemalt kümme päeva.

Kui e-Selver 2018. aasta lõpus avati, töötas Tallinnas Järve keskuses asuvas poe logistikakeskuses 80 inimest. Enne kriisi oli see arv e-toidukaupade turuliidri juures 125 ning viimase kolme nädala jooksul on koosseis plahvatuslikult kasvanud. Suurenud tellimuste tõttu on viimase kümne päeva jooksul tööle võetud ligi 400 inimest, ainuüksi kauba komplekteerijateks tööle võetud veel 40 inimest.

Kui paljud muudel elualadel haiguspuhangu tõttu töötuks jäid, tegi Selver üleskutse neile tööle tulla. Üks, kes pakkumise vastu võttis, oli Tallinna kesklinnas asuva Ufonaudi restorani vahetuse vanem, 31-aastane Maris. 

Sooviavaldusi on viimastel nädalatel laekunud tuhandeid ja iga päev palgatakse keskeltläbi kümme uut inimest sedamööda, kuidas kiirkoolitusi teha jõutakse.

Maris ütles, et pelgab küll koroonaviirust, kuid rohkem kardab ta seda, kui ei suuda oma kodulaenu tagasi maksta. "Mul tuli teha järeleandmisi. Arusaadav ka, sest see töö ei ole nii vastutusrikas ja sellel on ka palk väiksem, aga midagigi. See oli minu jaoks tähtsam. Peaasi, et midagigi," ütles ta.

Üks Selverisse tööle läinu on trendika restorani Odeon tööta jäänud kokk Bruce William Satnettli. "Peamiselt ma tulen ja alustan jookide osakonnast. Alkoholi ka. Vaatan, mida on tarvis, vaatan, et kõik näeks hea välja, tõmban asju ettepoole. Ja siis lähen ja vaatan, mida poes veel tegema peab," kirjeldas ta oma uusi tööülesandeid.

"Kui meie siin praegu seda tööd ei teeks, siis nendele inimestele, kes praegu kodust välja poodi ei saa minna, ei jõuakski see kaup kohale. See on samamoodi väga vajalik töö," ütles Kaspar Joel Elias.

Nii 48-aastane Bruce kui ka 23-aastane restorani Nuudel ettekandja Kaspar ütlesid, et lisaks kauba komplekteerija töötasule pakub rahuldust teadmine, et nad aitavad raskel ajal elutähtsa teenusega. 

Eraldi statistikat uute töötajate eelmise elukutse osas ei tehta, kuid e-Selveri müügijuhataja Ragne Treiberki sõnul on ettekandjate ja kokkade kõrval tööl ka mitu õpetajat.

Toit kauplustest otsa ei saa

E-Selveris pannakse kokku tuhandeid toidukotte. Selveri juhatuse liige Kristi Lomp vastutab terves ettevõttes kriisi haldamise eest ning tema sõnul vajaks ja sooviks idee poolest hetkel e-poe teenust ligi pool elanikkonnast.

Kui e-poed on umbes, siis on Selver vähemalt seda kriisi kiiresti lahendamas. E-Selver on viimaste nädalate valguses laienemas.

Tallinna lennujaama külje all asuvas Coopi logistikakeskuses on arvatavasti kõige rohkem toitu Eestis, mis üldse ühes majas olla võib. Poekettide sõnul toitu ka jagub ning paanikaks põhjust pole.

"Sellel hirmul tõesti praegu alust ei ole, et toit võiks otsa saada. Toitu toodetakse juurde. Jah, kui sellised hüpped tekivad, sellised piigid, millega ei tootjad ega ka kaupmehed ei olnud ju arvestanud, siis on loogiline, et mõneks päevaks või isegi nädalaks võib see lüüa sellisesse olukorda, kus võib-olla lemmikjogurtit ei ole saada, aga teist maitset kõrvalt ikka on. Et ei ole probleemi Eestimaa elanike toiduga varustamisel tänasel päeval," kinnitas Coopi turundusdirektor Andres Lember.

Lomp tõdes, et kaubapuudus võib tekkida ostupaanika tõttu. "Nendel hirmudel mõnes mõttes on võib-olla alust, aga tegelikult mitte suures pildis. Need hirmud realiseeruvad just siis, kui toimub see, mis toimus 12. märtsil, mida me kaubanduses nimetame uueks jõuluks," ütles Lomp.

HKScani juht Anne Mere ütles samuti, et poodi pole mõtet tormata ja sellega paanikat tekitada. "Meil on toitu. Kui sellised olukorrad tulevad, et kõik ostavad letid tühjaks, siis see paneb väga suure koormuse ka tööstusele ja kaubandusele. Aga noh, saime hakkama," ütles ta.

Nii Eesti suurima toidupoodide keti esindaja kui ka Baltikumi suurima toiduainetootja juht kinnitasi, et ehkki ajutine ostupaanika võis siin-seal hetkeks letid tühjendada, siis mingit puudust silmapiiril ei paista. Võib juhtuda, et Tšiili veinide, Mehhiko avokaadode või muude kaugema kandi toodetega võib tekkida ajapikku raskusi, kuid Eesti toidab end ise ära. 

Kui puhang ei leevene, võib poeskäimise kord muutuda

On selge, et kuigi e-poodlemine hetkel õitseb, ei suudeta sel moel iial kõiki toiduga varustada ja inimesed peavad saama füüsiliselt poes käia. Ehkki eelmise nädala lõpus juba karmistati reegleid, siis ennustab Coopi turundusjuht, et kui viirusepuhang ei leevene, võime ka meie hoopis teistes tingimustes toidupoes käima hakata nagu Hiinas kriisi haripunktis. 

"Poodide lahtiolekuaegu oli piiratud kuni nelja tunnini päevas, uksel olid väga ranged kontrollimeetmed - inimesi kraaditi, lasti väga hõredalt sisse, pidid olema tagatud kõikide isikukaitsevahendite olemasolu. Jah, selline olukord võib tulla, aga ma ei usu seda, et poed kinni lähevad, sest inimesed süüa peavad saama," arutles Lember.

"Täna me siiski loodame, et inimesed on aru saanud valitsuse korraldustest ja nõuannetest hoiduda liiga lähedastest kontaktidest. Aga kui seda ei mõisteta, on ka seda võimalik toidukaubanduses reguleerida, kasutades kas turvameeste või kas või ka politseinike abi, lasta poodidesse inimesi jaokaupa nagu on mõned riigid rakendanud. Täna me veel selleks valmis ei ole, aga need on võimalikud meetmed," rääkis Lomp.

Kauplused püüavad nakkuseriski maandada

Arvestades, et toidupoed ja logistikakeskused on haiglate ja apteekide kõrval asutused, mis iga hinna eest peavad ka kriisi tingimustes avatuks jääma, ei luba Coop võõraid, sealhulgas "Pealtnägija" kaamerat enda hiigellao lävepakust kaugemale, et nakkuseriski maandada. Kokku 330 Coopi poodi varustav keskladu on praegu veel kõvemini turvatud kui nii mõnigi haigla või riigiasutus. 

"Kui me räägime logistikakeskusest, siis ka meie logistikadirektor ainult hädavajadusel siseneb siia, et võimalikult kontakte maas hoida, mis majja sisse tulevad," lisas Lember.

24 tundi ööpäevas inimeste tellimusi komplekteeriv Selver endale aga seda lubada ei saa. Viirusehirmus on koju jäänud ka mitmed Selveri riskirühma kuuluvad töötajad, kuid sellegipoolest on 3000  töötajale 53 kaupluses karmid reeglid: haigena tööle minna ei tohi ning lähiajal loodetakse saada ka praegusel ajal defitsiitseid ühekordseid maske.

HKScan, mille alla kuuluvad Rakvere lihakombinaat ja Tallegg, teeb enda sõnul samuti kõikvõimaliku, et hoida kõik 1300 töötajat terved. Mere sõnul kasutasid töölised juba enne kriisi niigi kaitseriietust, aga nüüd kraaditakse ka kõiki tööle minnes ja inimesed töötavad võimalikult väikeste rühmadena.

Ettevõtjad: kaubandus on rohkem hinda läinud

Asjaosalised kinnitasid, et kriisiaeg on poepidaja ameti ja toidutööstuse taas kõrgendatud tähelepanu alla ja hinda toonud. 

Mis nüüd "Kindlasti on positiivne, et nüüd üle aastate või aastakümnete isegi meil on tekkinud väike järjekord ukse taha inimestest, kes soovivad tööle tulla. Kuidagi see nii on, et toiduainetetööstus ei ole eriti atraktiivne tööandja, kui majandusel läheb väga hästi, aga kui jällegi on kriisiaeg, siis oleme turvaline ja hea tööandja," selgitas Mere.

"Just täna hommikul ühe tellimuse klient oli jätnud kommentaari, et "aitäh, et te seda teete. Jõudu ja jaksu teile." Siis mul küll hakkas kohale jõudma, et ma olen võimalikult õigesse kohta sattunud, et saan natukene head ka teha," ütles Kaspar.

"Isiklikult mina austan rohkem. Alguses mõtlesin küll, et issand jumal, e-Selver - mis siin ikka, pakid kokku ja kui raske see olla võib. Aga nüüd… jaa, see töö on ikka päris raske vahepeal," rääkis Maris.

Positiivse maine valguses soovib Kristi Lomp inimestele siiski südamele panna, et Eesti päritolu toidu jätkuvalt poodidest saamine võib töökäte puudusel löögi alla sattuda. Seetõttu tegi Lomp üleskutse lisaks poodnikele ka põllumeestele appi minna. 

"Kui see Eestis peaks otsa saama, siis iga eestlane võiks sügavalt korraks peeglisse vaadata, sest täna on tõesti Eestis, võib isegi öelda, et sajad tuhanded inimesed ilma tööta, aga põllumajandus ei oota," sõnas Lomp.

Vaata saateklipist ka reportaaži, kuidas tuli "Pealtnägija" ajakirjanikul Piia Osulal välja ühele kliendile toidukoti kokkupanemine.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: