Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et riik võiks osta lihtsalt Tallinki aktsiaid, ja need hiljem soodamalt maha müüa? Maksumaksja ju võidaks?

Riik tahaks ettevõtjatele pigem pakkuda esimeses faasis laenu ja see laen peaks olema tagatisega. 

Ettevõttele jääb kohustus tõendada, et ta on püüdnud saada raha erasektorist.  

Juhul kui ettevõte ei ole saanud raha erasektorist või pole need tingimused olnud ettevõtte jaoks vastuvõetavad, siis oleks esimene samm laen. Aga  kui  ettevõte ei saa pakkuda piisavat tagatist siis tuleks juba   järgmine etapp, mis  oleks aktsiate ost mingiks kindlaks perioodiks, loomulikult peavad need aktsiad olema tänases turuväärtuses.  

Ja kindlasti seab riik tingimuseks, et tehing toimub vaid juhul kui võetakse aluseks turuväärtus ning riik saab sealt mingi miinusprotsendi,  näiteks ostetakse aktsiad 10-15 protsenti turuhinnast allpool.

Milliseid  tagatisi on Tallink pakkunud?

Riik on kokku pannud töörühma, kes räägib Tallinkiga läbi. Ma ei oska nimetada, mida on Tallink pakkunud. 

Tallink on börsifirma, seetõttu kogu info on kaetud börsireeglitega.  Isegi kui ma teaks tagatistest, siis ma ei saaks seda teile öelda.

Kas laenulepingus peab olema reguleeritud Linnahalli  juurde planeeritav Tallinki sadam, see sadam võtab ju teisest börsiettevõttest (Tallinna Sadam) rahavoogusid vähemaks? Eesti riik on Tallinna sadama  suuromanik.

Juhul kui riik peaks minema aktsiate ostule, siis mina pean normaalseks, et lepingusse lisatakse punkt, et senikaua kuni riik omab osalust Tallinkis, et tohi see kahjustada teist riigi osalusega börsiettevõtet.

Kas Tallinki laenuleping tehakse ka avalikuks? Vähemalt põhipunktid saame teada?

Kõik Kredexi kaudu antavad laenud, mis on üle 10 miljoni euro suurused,  peavad saama ka valitsuse kinnituse.

Nii palju kui  börsireeglid lubavad, see leping ka avalikustatakse.

Kas vastab tõele Äripäevas ilmunud teade, et Tallink on pakkunud laenuintressiks  0,5 kuni üks protsent? 

Ei oska pakutud laenuprotsenti kommeneteerida, aga põhimõtteliset on valitsus otsustanud  et suuremate laenude puhul  jääb protsent  ühe ja kuue vahele.  Protsent sõltub otseselt pakutud tagatisest.

Kas riik ei võiks pigem rohkem  käendada pankasid, kes omakorda laenaksid  raha ettevõtetele?

Kredex jagabki riigi tagatiste kaudu pankadele 1,5 miljardit eurot. 

Selleks me  ka seadsime  nõude ettevõtetele, et nad tõestaksid, et ikka püüdnud pankadest raha laenata olukorra leevendamiseks.  Meie poole tasub pöörduda siis kui  laenu pole saadud või nendele pakutud tingimused pole vastuvõetavad.

Mis tähendab teie jaoks et tingimused ei  ole olnud  vastuvõetavad?  Mis on see kriteerium, mille alusel  võib öelda, et pangalaen oli tõesti röövelik?  Eriti teades, et riigilt saab laenu soodsama protsendiga?

Ka pangad on äriettevõtted, mille eesmärk on krediteerimine. Pangad võiksid olla  huvitatud laenupakkumisest, eriti kui riik on andnud laenule omapoolse garantii. Lõpuks sõltub sellest ka pankade teenistus ja tulu.

Kas Tallink on andnud märku, kui kiire laenuga on? Millal käiberaha saab otsa?

Sellised suured tehingud ei saa toimuda päevadega, me räägime ikkagi nädalatest.  Eriti kui laenulepingut ei tule ja vaja on minna aktsiate omandamise teed.

LHV avalikustas omapoolse pakkumise, kas see on teinud riigipoolsete läbirääkijate elu kergemaks, ei pea olema nii järeleandlik  ja saate vastaspoolt survestada?

Me ei survesta Tallinki. Kui see pakkumine oleks olnud selline, et Tallink oleks saanud selle vastu võtta, siis oleks meie elu ikka palju kergem.

Kas sadamasse rajatava Porto Franco  kaubanduskeskuse arendajad  on küsinud riigilt laenu?

Kui  nad on,  siis on pöördunud nad Kredexi poole, ei oska kommenteerida.

Miks peaks riik üldse toetama ühe poolelioleva ärikeskuse rajamist? Kui see ka läheb pankrotti siis pärast kriisi ostetakse nii magusa koha peal olev poolik ehitis kindlasti ära ja elu läheb edasi.

Tegelikult me panime paika kaks kriteeriumit. Esiteks peaks ettevõte olema 50 suurema maksumaksja hulgas ja teiseks peaks ettevõte omama vähemalt 10 protsendi ulatuses ekspordisuunda. 

Seega kinnisvaraarendajad laenusaamiseks ei kvalifitseeru.

Nii et raha lootust neile ei ole?

Nende kriteeriumide järgi on see keeruline.

Kui riik tegi  otsuse paigutada Nordicasse juurde 30 miljonit eurot, kas kirjutasite lennufirmale ka ette, mitu sihtkohta nad avama peavad ja millal?

Meil oli kaks põhilist kriteeriumit.

Esitaks peavad nad tegema restruktureerimiskava. Tuleb riigile kuuluvad lennundusettevõtted liita üheks (Nordic Aviation Group, Regional Jet ja Transpordi Varahaldus).

Ja teiseks nõudsime, et lendudega tuleb alustada nii pea kui võimalik. Nordica ise pakkus, et nad võiks esialgu lennata 12 sihtkohta.  Ajalist piiri on väga raske öelda, sest see sõltub riikide avanemisest. Pole mõtet lennata riiki, kus peab kaks nädalat karantiinis istuma.

Kas pärast reedest rahasüsti otsust on LOT märku andnud, mida nemad oma osalusega Nordicas teevad?

Poolakad pole öelnud, mis nad teevad, kas tulevad sissemaksetega kaasa või loobuvad osalusest.

Nii palju kui ma olen Nordicast kuulnud, siis arvatakse, et pigem ei tule poolakad kaasa ja nad keskenduvad oma lennufirma päästmisele.

Praegu kasutatakse LOT-I platvormi. Kas see kaob ära?

Lennuplatvormi arendamine on üks esimesi ülesandeid.

Juhul, kui on vaja lennata juba 20. mail, kas selleks ajaks on platvorm tõesti töövalmis?

Ettevõte on kinnitanud, et nad on valmis kohe kõik lennud ära korraldama. 

Müügiplatvorm tuleb ettevõttel loomulikult luua. Nad tegelesid sellega juba enne kriisi, nii et päris nullist ei alustata. Kuid esimeses etapis tuleb leida teised müügikanalid.

Kui Estonian Air pankrotti läks, siis kaaluti ka varianti, et Eesti riik hakkaks teatud liinidele peale maksma. Vedajad võivad sel juhul olla teised lennufirmad, oluline on ju vaid otselendude olemasolu.

Sellised tellimuslennud on täiesti olemas, näiteks leedukad kasutavad seda Londoni liini ülalhoidmiseks. Aga ühe liini ülalpidamine maksaks umbes 4,5 miljonit eurot. See oleks märgatavalt kulukam variant. 

See tähendaks ka oma lennuettevõttest loobumist koos töökohtadega, seal töötab täna umbes 500 inimest, kelle maksutulu jääks riigil saamata. Siia lisanduvad veel teise ringi lennundusettevõtted, kes saavad tegutseda just Nordica najal. Seda enam, et ilma selle kriisita oleks ettevõte teeninud aasta peale 10 miljonit kasumit!

Kas nendesse 12 sihtkohta on liiniload olemas?

See on küsimus Nordica juhatuse esimehele, ta on aga kinnitanud, et nad on valmis lende alustama.

Esmaspäeval tuli uudis, et Ukraina valitsus piirab hooajatööliste välismaale tööleminekut. See tähendab, et Eestisse nad ei saaks tulla, isegi kui meie lubaksime nad sisse?

Võõrtööjõu küsimuse lahendamist on praegu keeruline hinnata. Me ei tea, kuidas Eesti enda töötajad käituvad, kui paljud  neist on valmis oma töökohta muutma.  

Anname endale selgelt aru, et turismisektor niipea ei taastu. Inimestel seisavad ees väga rasked valikud. Meie enda inimeste valikust sõltub see, kui palju meil on võõrtööjõudu vaja. 

Mis puudutab kvalifitseeritud tööjõudu, näiteks keevitajaid, kelle väljaõpe võtab aega, siis siin ma näen küll kriisijärgselt probleeme.

Kas põhimõtteliselt eriolukorra lõppedes ja piiride avanedes saavad renditöötajad kohe Eestisse tulla? Praegue seisuga siis juba 18. mail?

Seda ei saa kindlasti välistada. Kui eriolukord lõpeb, siis mingid piirangud jäävad igaljuhul kehtima. 

Milline on olukord 18. mail piiridel, on ebaselge. Kui ka meie piir on lahti, siis teistel võivad veel piirangud peal olla, mis sisuliselt tähendab, et piirid on ikkagi kinni.

Maaeluminister Arvo Aller ütles ERR-le antud intervjuus, et sügisel lahendatakse  põllumajandustootjate probleemid koolilaste ja üliõpilaste põldudele saatmisega?  Kas see on jätkusuutlik lahendus põllumajanduses?

Ma olen seda meelt, et talumehed võiks kasutada suvel rohkem õpilasmalevat.

Aga sügisel tuleb nõukogudeaegne šeflus tagasi?

(Naerab.)

Sellesse variant ma eriti ei usu.

Nordica juht: piletimüügiga saame juba praegu hakkama

Nordica juht Erki Urva ütles esmaspäeval ERR-ile, et lihtsam piletimüügi võimekus on ettevõttel juba praegu olemas. Seda kasutati siis, kui oli vaja eestlaste päästmislende välismaalt eriolukorra alguses teha. "Need lahendused on olemas," kinnitas ta.

Küll ei ühildu see veel näiteks maailmas levinuima Amadeuse müügiplatvormiga. "See võtab kindlasti kuid aega," ütles Urva.

Mis lennunduspersonali puutub, siis on Regional Jet valmis lendudega alustama niipea, kui piirid avatakse.

Regional Jeti ja Nordic Aviation Groupi restruktureerimine pole Urva sõnul aga otseselt nende ühendamine.

"See pole mitte ema ja tütar, vaid pigem kaks õde," kommenteeris ta.