"Olukorrast riigis": riigi laen Tallinkile tekitab küsimusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tallink

Valitsuse otsus toetada koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud laevandusettevõtet Tallink 100 miljoni euro suuruse laenuga tekitab küsimusi, leidsid ERR-i raadiojaama R2 saates "Olukorrast riigis" osalenud ajakirjanikud.

Valitsus kinnitas reedel Tallinki käibekapitalilaenu põhitingimused, mis võimaldab ettevõttel katta selle aasta opereerimiskulu. Laenu suurus on 100 miljonit eurot, selle tähtaeg kolm aastat ja laen tuleb tagastada ühes osas laenutähtaja lõpus. Intress on 12 kuu EURIBOR pluss kaks protsenti aastas. Lepingutasu moodustab 0,1 protsenti laenulimiidi summast. Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus vähemalt kümme miljonit ja maksimaalne suurus 40 miljonit eurot.

Laenutingimused ei ole selged

Ajakirjanikud Harry Tuul ja Andrus Karnau tõdesid, et väga paljud laenu andmise tingimused on siiani teadmata, mis on osalt küll põhjendatav sellega, et tegemist on börsiettevõttega ning neist teavitatakse börsiteate vahendusel kõiki aktsionäre korraga.

Kui laenu tagatiseks on Tallinki vara, siis kas ka (Tallinki suuraktsionärile) Infortarile kuuluvad hotellid(, mida ettevõtte rendib Tallinkile - toim.), küsis Karnau.

Tuul tõdes, et ei see, ega ka lisatingimused nagu näiteks töökohtade säilitamist puudutav, ei ole siiani teada. "Pole ka teada, milleks seda laenu täpselt kasutatakse," lisas Tuul.

Eelisseisund võrreldes teiste ettevõtetega

Tallinki laenu tingimused on märksa soodsamad kui need, mida riik pakub teistele turismi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, tõdesid Tuul ja Karnau.

"Kredexi meetmed (teistele turismiettevõtetele) on kordades karmimad - lisaks intressile, mis on 4 protsenti pluss EURIBOR tuleb kõikidel omanikel anda ka isiklik käendus ja see on solidaarne, mis tähendab, et omanikud peavad tagama laenu ka nende omanike eest, kes seda enam ise ei suuda teha. See on ikka väga ränk. Kas teie paneksite enda ettevõttele kuuluva hotelli eest panti oma laste kodu? Mitte iialgi ju!" rääkis Tuul.

Karnau küsimusele, kas Tallinki suuromanikud Ain Hanschmidt ja Enn Pant peavad ka oma elamised panti panema, vastas Tuul, et seda ta ei usu. "See ei ole mõistlik ja see on ka absurdne. Eelmise kriisi ajal mõned etevõtjad ka sellise käenduse andsid ja kõrbesid. See ei ole päästmine. Kui riik tahab sektorit päästa, siis ta ei peaks nõudma isiklikku käendust," leidis ta.

Toetuste mahud väga erinevad

Lisaks leidsid ajakirjanikud, et Tallinkile lubatav laen on ebaproportsionaalselt suur teistele turismisektori ettevõtetele lubatava 25 miljoni euroga. Kui seda summat võrrelda aga põllumajandusele lubatud 200 miljoniga, on käärid veel suuremad.

"See on võrreldes põllumajandusele lubatud 200 miljoniga ikka väga väike summa, arvestades, et eelmine aasta tegid teraviljasaagid rekordeid ja ka tänavuseks aastaks ennustatakse head saaki. Aga kui mõiste ikaldus midagi üldse tähendab, siis see on praegu tabanud just majutussektorit, kus 90-100 protsenti käivet on kadunud," ütles Tuul.

"Ühest küljest on valitsuse järeleandlikkus sümpaatne, aga teisalt tahaks tõesti võrdset kohtlemist. Kui valitsus laenab Tallinkile 100 miljonit ja panustab Nordicasse 30 miljonit, siis minul tekib küsimus - mis on teiste ettevõtete võimalused? Kredexi juures võiks olla üks raha hulk, millest kõik ettevõtted saaksid toetust taotleda. Kui riik soovib ettevõtteid toetada, siis võiks tingimused toetusele kandideerimisel olla võrdsed," leidis Karnau.

"Teoorias see võiks nii olla, aga näeme, et praktika on teistsugune," tõdes Tuul.

Karnau seadis küsimärgi alla, kas erisuste tegemine on õige ning rõhutas, et väärtused, põhimõtted ja reeglid, mille alusel toetust antakse, peaksid nii enne kui ka pärast kriisi ettevõtetele samad olema.

"Ühelt poolt on see (Tallinki abistamine - toim.) arusaadav, sest Tallink on nii suur ettevõte. Aga samas kipub alati nii olema, et sellistest toetusmeetmetest saavad abi suured ja tugevad, mitte kõik teised," tunnistas Tuul.

"Muuseas on see juba teine Tallinkile soodne otsus, mille valitsus teeb - ka alkoholiaktsiiside langetamise üks eestkõnelejaid oli Tallinki tegevjuht Paavo Nõgene. Tallinkiga on valitsusel head suhted," ütles Tuul.

"See on hea tähelepanek, sest alkoholiaktsiisi langetus läks ju põhiliselt tootjate ja müüjate, mitte aga alkohoolikute taskusse, kuna viina hind poes eriti ei langemnud," lisas Karnau.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: