Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse.

"Ma jätan selle seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus Eesti põhiseadusega," ütles Kaljulaid ajakirjanikele.

Kaljulaid rõhutas, et tegemist ei ole käesoleva kriisi reguleerimise või selle mõjude maandamiseks mõeldud seadusega. "See seadus algatati riigikogus juba eelmise aasta lõpus ja see on kriisi taustal lihtsalt oma tavalist seadusloome protsessi pidi jõudnud tänaseks siia meie ette," lausus Kaljulaid.

Põhiseadusega vastuolus on tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.

"Põhiseadusega vastuolus on seaduse see osa, millega antakse kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele selles kriisiolukorras antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust. Ehk sisuliselt me räägime, et meie kriisiabitelefonilt 1247, saaks küsida infot asjaolu kohta, kas mõni inimene on kriisis paigutatud mõnda Eesti haiglasse," selgitas president.

"Põhiseaduse paragrahvist 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani kohe eriti oluliseks peetud ja on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on ta selle seaduse algatajatega suhelnud. Ta ütles, et mõistab vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja ka väljastada. "Ma nõustun, et mõningatel juhtudel võib see olla ka mõistlik ja eesmärgipärane, aga siiski peab see käima kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega," põhjendas Kaljulaid.

Kaljulaid märkis, et vastuolu põhiseadusega tuleneb kahest põhjusest. "Esiteks on seaduses jäetud selgelt määramata, millistes olukordades sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu avaldada võib. Samuti on seaduses jäetud sätestamata, kellele neid andmeid edastatakse või kuidas inimesed tuvastatakse, kellele andmeid edastatakse," lisas Kaljulaid.

President osutas, et seaduses võetakse kasutusele uus sõna - kriisiolukord, mis on jäetud juriidiliselt sisustamata.

"Seega jätab seadusandja kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete avaldamine toimuma hakkab ja meie õigusruumi ühe üldpõhimõtte kohaselt peab seadusandja põhiseaduse seisukohast olulised küsimused ise ära otsustama mitte delegeerima vastavat lai otsustuspädevust täitevvõimule, nagu praegusel juhul juhtuks," lisas Kaljulaid veel.

Seadusemuudatused on presidendi kinnitusel vastuolus põhiseaduse paragrahvidega 11, 13 ja 26.

Riigikogu võttis aprilli keskel vastu päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ning saatis presidendile väljakuulutamiseks. Eelnõuga antakse häirekeskuse kriisitelefoniteenuse osutamisel ligipääs tervise infosüsteemile, et pärida sealt andmeid kannatanu tervishoiuandmete kohta.

Üks eesmärke on jagada nii kriisiolukorras kriisitelefoni kaudu infot lähedastele, kas nende pereliige on haiglas.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski teatas seepeale, et tema hinnangul antakse päästeseaduse muutmisega kriisitelefoni vabatahtlikele põhjendamatu ligipääs terviseandmetele ning ta palus president Kaljulaidil hinnata, kas ligipääsu andmine on põhiseadusega kooskõlas. Samasuguse pöördumise tegi veidi hiljem ka Reformierakonna fraktsioon.

Mart Helme: äärmiselt kahetsusväärne

Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles presidendi otsust kommenteerides, et on äärmiselt kahetsusväärne, et päästeseadus, mis sisaldab ka õigust avada kriisiolukordades elanike informeerimiseks ja nõustamiseks mõeldud kriisiinfotelefon 1247, jäi presidendi heakskiiduta.

Helme sõnul vaadatakse nüüd presidendi väited ja põhjendused üle ning seejärel otsustatakse, mis ettepaneku riigikogu õigus- ja sotsiaalkomisjonidele esitatakse.

"Päästeseaduse muudatused, sealhulgas vajadus kriisiinfoteenuse järele ei ole tekkinud praeguse eriolukorra ajal. Esitasime vabariigi valitsuses kinnitatud seaduseelnõu riigikogule juba 2019. aasta detsembris ning see kooskõlastati eelnevalt ka andmekaitse inspektsiooniga," märkis Helme.

Helme hinnangul vastab seadusesse sisse kirjutatud kriisiinfoteenuse osutamiseks vajalike andmete kasutamine igati isikuandmete kaitse nõuetele ega riku ühegi inimese õigust terviseandmete kaitsele. "Kriisiinfoteenuse osutaja ei vaja ega hakkagi vajama juurdepääsu inimese terviseandmetele. Info jagamiseks on vajalik näha vaid seda, kas, kus ja millal on kriisiolukorras kannatanule abi osutatu," ütles Helme.

"Oleme mitmete varasemate kriiside pealt näinud, et kriisiolukordades kasvab inimeste vajadus saada infot ja juhiseid ühest usaldusväärsest allikast. Päästeseaduse muudatus loob kriisiolukorra lahendamiseks ja elanikele info jagamiseks õigusliku aluse avada vajadusel kriisiinfotelefon 1247. Seesama number vastab näiteks praeguses koroonaviiruse epideemiast tingitud eriolukorras elanike kõikvõimalikele küsimustele ning jagab juhiseid hakkamasaamiseks. Kuid iga kriis ei ole koroonakriis," nentis Helme.

Helme sõnul on kriisitelefonilt info saamine oluline suurõnnetuse puhul.

"Kas olete mõelnud, mida teha siis, kui mõne suurõnnetuse tagajärjel saab kannatada hulk inimesi ja me vajame järsku teavet, kas meile lähedane inimene on kriisipiirkonnast evakueeritud või millisesse haiglasse ta on viidud? Peame ju alati arvestama võimalusega, et kriisiolukordades ei pruugi olla võimalik pereliikmetele helistada ja nendega ühendust saada.

Näiteks 2010. aasta lumetorm Monika ajal olid piirkonnast evakueeritud inimeste telefonide akud tühjaks saanud ning seetõttu ei õnnestunud lähedastel nendega ühendust võtta. Nad hakkasid info saamiseks paaniliselt hädaabinumbrile 112 helistama.

Teine, veelgi muserdavam näide pärineb 1994. aasta 28. septembrist. Kas mäletate, kui paljud inimesed olid teadmatuses, kas nende lähedased on laevahukust pääsenud või mitte, kas nad on viidud haiglasse või millal neid viimati nähti? See on kõige karmim näide paljude hukkunute ja kannatanutega katastroofist, mis kirjeldab lähedaste kohta info saamise vajadust kõige ehedamalt.

Me ei saa pead liiva alla peita ja unustada, et masskannatanutega liiklusõnnetused, suurpõlengud, varingud, üleujutused, lumetormid jne on üsnagi reaalsed sündmused, mis juhtuda võivad. Selliseid õnnetusi, kus kannatanuid on viidud erinevatesse haiglatesse ja pereliikmetel pole olnud võimalik nendega kontakteeruda, on Eesti ajaloos piisavalt. Teadmatus oma lähedaste saatusest on kriisiolukorras väga valus taluda.

Päästeseadus just sellise info küsimist ja saamist vajadusel võimaldabki – kas, kus ja millal on kriisiolukorras minu lähedasele abi osutatud? Infotelefonilt ei saa ega hakkagi saama teavet ühegi inimese tervisliku seisundi kohta, see ülesanne jääb ikkagi arstidele või kurvemal juhul politseile," lausus Helme.

Helme märkis, et kriisiinfoteenus käivitatakse ainult kriisiolukorras sündmuse lahendamise eest vastutava asutuse korraldusel ja ka siis vajab kannatanute kohta info jagamise teenuse avamine eraldi otsust. "Infot lähedaste kohta saab küsida ainult sellises kriisiolukorras, kus kannatanuid või evakueerituid on suur hulk ja teadaolevalt ei ole lähedastel olnud võimalik nendega ühendust saada. Sellist infot ei saa hakata küsima ega andma igaüks. Kõik kõned salvestatakse ja loomulikult tuleb helistajal end tuvastada, selgitada seost võimaliku kannatanuga ning põhjendada info saamise kriitilist vajadust," märkis ta.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid omakorda ei usu, et häirekeskuses töötavad vabatahtlikud - ministeeriumide ametnikud, sisekaitseakadeemia kadetid ja naiskodukaitse liikmed -, kes on eelnevalt läbinud taustakontrolli, oleks ohuks isikuandmetele.

"Antud eelnõu on saanud kooskõlastuse kõigilt ministeeriumidelt ja andmekaitseinspektsioonilt. Delikaatsete isikuandmete kaitse on turvatud. Ja häirekeskuse vabatahtlikud kindlasti ei hakka vääralt kasutama inimeste kohta käivat informatsiooni," leidis Karilaid.

Kaja Kallas: lai terviseandmetele ligipääs ei ole kriisis vajalik

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul juhtis erakond juba riigikogus valitsuserakondade tähelepanu sellele, et kriisitelefoni töötajatele ei ole mõistlik anda sellisel kujul õigust teha päringuid inimeste terviseandmete kohta.

"Meie ettepanek oli see säte seadusest välja võtta, aga loomulikult meid ei kuulatud ja koalitsioonisaadikud kuulatud hääletasid meie muudatusettepaneku maha," ütles Kallas.

"Laialdane terviseandmetele ligipääsu andmine ei ole koroonakriisis vajalik ja riivab inimeste õigust privaatsusele. Peale presidendi tänast (kolmapäevast - toim.) otsust peab parlament seda seadust uuesti arutama ja ka kõik seaduses olnud vajalikud sammud ei saa jõustuda," märkis Kallas.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: