Riigikogu võttis pääste- ja relvaseaduse muutmise seaduse uuesti vastu
Riigikogu võttis kolmapäeval uuesti vastu päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, mille president jättis kevadel väljakuulutamata.
Seadust täiendati kannatanu isikuandmete töötlemist reguleerivate sätetega.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu oli 42 riigikogu liiget.
Päästeseaduses defineeritakse kriisiinfo teenuse mõiste ning see, et kriisiinfo teenust osutab häirekeskus riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele.
Andmeid kannatanu kohta ei edastata tervise infosüsteemist häirekeskusele, kui inimene on tervise infosüsteemis oma andmete edastamise keelanud kriisiinfo teenuse osutamiseks.
Kriisiinfo teenuse osutamisel antakse kannatanu kohta infot inimese lähedasele, kelleks on abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, vanavanem, laps, lapselaps, õde, vend ja muu inimene, keda saab lähtudes inimese elukorraldusest pidada õigustatuks infot saama.
Riigikogu tegi päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadusesse (128 UA) veel muudatused, mis puudutasid häirekeskuse kõneside salvestisi, kriisiinfo teenuse kaudu päringu tegemist ja informatsiooni edastamist. Seaduses on üheselt kirjas, et kriisiinfo teenuse osutamisel ei töötle häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid.
Seadus jõustub 15. juulil.
President jättis aprillis riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kuna leidis, et tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus on põhiseadusega vastuolus.
Riigikogu arutas seadust uuesti 21. mail ja otsustas seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta. Parlament pidas vajalikuks seadust muuta, mistõttu käivitus uuesti eelnõu menetlemine.
Toimetaja: Merili Nael