Iraan ja USA on süüdistanud viimase aasta jooksul teineteist mitmetes intsidentides Pärsia lahes. Viimane vastasseis leidis aset 15. aprillil, kui USA väitel takistasid 11 Iraani alust Ühendriikide rannavalvelaeva Pärsia lahe rahvusvahelistes vetes. USA nimetas ka Pärsia lahte Araabia laheks. 

President Donald Trump tmärkis hiljem, et andis USA mereväele korralduse lasta tulevikus põhja Ühendriikide laevu ohtlikult ahistavad Iraani paadid. 

"Ameeriklased peaksid teadma, et selle lahe nimi on Pärsia laht, mitte New Yorgi laht või Washingtoni laht," ütles kolmapäeval Iraani president Hassan Rouhani avalduses. 

"Nad peavad olukorrast aru saama selle nime ja rannikuriigi järgi, mis on seda veeteed kaitsnud tuhandeid aastaid," ütles Rouhani telepöördumises. 

"Nad ei peaks iga päev Iraani riigi vastu plaane sepitsema."

"Meie relvajõudude sõdurid revolutsioonikaardis, armee, Basiji (paramilitiaarväelased) ja politsei on alati valvanud ja valvavad ka tulevikus Pärsia lahte."

Iraani ja USA niigi pingelised suhted halvenesid järsult 2018. aastal, kui Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsioon astus välja rahvusvahelisest kokkuleppest, mille eesmärk oli kärpida Iraani tuumaprogrammi, ning kehtestas Iraanile taas majandussanktsioonid. 

Eelmise aasta juunis tulistas Iraan Pärsia lahe kohal alla USA drooni. Toona jättis USA president vastulöögi viimasel hetkel ära. 

Samuti ei astunud USA sõjalisi samme jaanuaris, kui Iraan tulistas rakette Iraagis baseeruvate USA sõdurite suunas. Iraani rünnak oli vastus islamivabariigi mõjuka kindrali Qasem Soleimani tapmisele USA droonirünnakus Bagdadi lennujaama lähistel.