Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani suri jaanuaris USA droonirünnakus, kui ta lahkus Iraagi pealinna Bagdadi lennujaamast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

USA ametnikud rõhutasid toona, et Soleimani plaanis rünnata riigi saatkondi ja piirkonnas asuvaid liitlasi.

ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportöör Agnes Callamard rõhutab aga värskes raportis, et seni ei ole USA pakkunud selle kohta kindlaid tõendeid, mistõttu oli Soleimani tapmine meelevaldne. Callamardi sõnul on see ka esimene teadaolev juhtum, kus väljaspool sõjaolukorda tapetakse enesekaitsele viidates teise riigi ametnik.

"Rahvusvaheline kogukond peab nüüd seisma silmitsi reaalse võimalusega, et riigid võivad tegutseda sellest pretsedendist lähtuvalt, et strateegiliselt kõrvaldada kõrgeid sõjaväe- või muid ametnikke ja õigustada neid tapmisi enesekaitsega," kommenteeris Callamard.

Callamard esitas raporti leide ÜRO inimõiguste nõukogule, mille liikmesriigid said võimaluse väidelda, mida peaks sellises olukorras edaspidi tegema.

USA lahkus nõukogust kaks aastat tagasi ja ei ole raportile erilist tähelepanu pööranud. Ainuke ametlik vastus tuli USA välisministeeriumi pressiesindajalt Morgan Ortaguselt, kelle sõnul õõnestab raport inimõigusi ja annab vaba voli terroristidele.

Callamard aga rõhutas, et USA otsus möödunud kevadel nimetada Iraani revolutsioonikaardi eriteenistus Quds terroristlikuks organisatsiooniks andis riigile võimaluse ja õigusliku raamistiku Soleimani sihikule võtta ja oma tegevust hiljem õigustada.

"Kui ma oleksin mõne valitsuse või valitsusliikme kingades, keda USA nimetab terroristiks, siis ma oleksin praeguses olukorras eriti ettevaatlik," sõnas Callamard.

Samas rõhutas ta, et Iraani vasturünnakud Soleimani tapmise järel olid samuti ebaseaduslikud.