Maailma liidrid andsid oma lubadused viirusevaktsiini rahastamiseks

Maailma valitsusjuhid esitasid esmaspäeva pärastlõunal alanud virtuaalse tippkohtumise raames oma lubadused, kui suurelt nad saavad rahastada koroonaviiruse vaktsiini ja ravi leidmise ülemaailmseid jõupingutusi. Plaanitud 7,5 miljardist eurost ligi pool oli esimese tunniga koos.
Euroopa Komisjon teatas esmaspäeva õhtul, et vaktsiinide üleilmse kättesaadavuse heaks on kogutud 7,4 miljardit eurot.
Abistajate konverentsil kogus komisjon rahastajatelt lubadusi 7,4 miljardi euro eraldamiseks, sealhulgas 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu eelarvest. See on lähedal esialgsele eesmärgile koguda 7,5 miljardit eurot.
Rahakogumiskampaania eesmärk on koguda piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada koroonaviiruse diagnostika, ravi ja vaktsiinide ühine arendamine ja üleilmne kasutuselevõtt.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas varem, et Euroopa Liit panustab loodavasse fondi üks miljard eurot.
Norra peaminister Erna Solberg teatas, et tema riik maksab miljard dollarit (920 miljonit eurot).
Saksa kantsler Angela Merkel lubas, et Saksamaa maksab 525 miljonit eurot.
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et Prantsusmaa maksab loodavasse rahastusse 500 miljonit eurot.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles, et tema riik panustab 125 miljoni euroga.
"Uus rahastamisvahend aitab meil pandeemia täielikult kontrolli alla võtta ja seda tuleb käsitleda avaliku hüvena, mis on olemas kõigi inimeste jaoks maailmas," ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres konverentsi alguses.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus lisas, et algatuse edu ei näita mitte see, kui kiiresti koroonavaktsiin suudetakse välja töötada, vaid see, kas vaktsiin jõuab kõigi abivajajateni maailmas.
Valitsused on seni teatanud umbes 3,5 miljonist koroonaviiruse nakkusest ja üle 247 000 surmast, selgub Johns Hopkinsi ülikooli kogutud andmetest.
Võttes arvesse sihilikult mahavaikitud haiguspuhanguid, nappi testimisvõimekust ja tervishoiusüsteemide ülekoormatust, on pandeemia tegelik ulatus ilmselt palju suurem.
Paljudes riikides, eelkõige Euroopas, hakatakse sel nädalal vaikselt tööle naasma, ehkki ametivõimud pelgavad uut nakkuslainet. Tavapärase elurütmi täielikuks taastamiseks on vaja aga laialt kättesaadavat vaktsiini.
Videokonverentsi eesmärk on koguda umbes neli miljardit eurot vaktsiiniuuringutele, kaks miljardit ravi otsimisele ja 1,5 miljardit testimisele. Ametnike sõnul on see summa alles algus ja tulevatel kuudel on vaja palju rohkemat.
Eesti kaalub täiendavat panustamist
Peaminister Jüri Ratas rõhutas üleilmse virtuaalse COVID-19 doonorikonverentsi videopöördumises maailma riikide koostöö ja solidaarsuse olulisust, et üheskoos pandeemia võimalikult kiiresti seljatada.
"Üleilmse kogukonna osana peame selles tõeliselt globaalses kriisis tegutsema koos, kedagi kõrvale jätmata. Meil kõigil on ühine eesmärk jätta see pandeemia võimalikult kiiresti selja taha. Selleks on meil vaja uut diagnostikat, vaktsiine ja raviviise ning nendele võrdset ja taskukohast ligipääsu kõigile riikidele," sõnas peaminister Jüri Ratas.
Peaminister Ratas väljendas tänu ja toetust Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni algatusele näidata doonorikonverentsiga Euroopa poolt eeskuju COVID-19 põhjustatud üleilmse tervisekriisi lahendamisel.
Ratase sõnul keskendub Eesti maikuus ÜRO julgeolekunõukogu eesistujana COVID-19 pandeemiaga seotud teemadele. "Anname endast parima, et hoida pandeemia Julgeolekunõukogu fookuses," lausus peaminister.
Eesti on andnud COVID-19 pandeemia vastases võitluses maailma terviseorganisatsiooni (WHO) kaudu 100 000 eurot kõige haavatavamate riikide abistamiseks ning kaalub täiendavat panustamist ülemaailmsesse algatusse, teatas riigikantselei.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AP-BNS, Reuters