Jüris: Hiinal on Arktikas ka julgeolekuhuvi
Lisaks uuele kaubandusteele on Hiinal Arktikas ka julgeolekuhuvid, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris "Ringvaates".
Kliimamuutused on avamas Arktika rikkalikud maavarad, mida soovib endale mitu suurriiki, teiste seas Hiina.
Jüris selgitas, et suurt osa Arktikast loetakse globaalseks ühisvaraks ning põhiliselt on Arktikas majandusõigused või kasutusõigused määratud ära Svalbardi lepinguga. Kuna aga suur osa Arktikast on mitte kellelegi kuuluv ühisvara, siis sellest tulenevalt ongi piirkonna maavaradele suured huvid.
Lisaks maavaradele on Jürise sõnul riikidel huvi põhjapoolse meretee loomiseks, mis oleks tulevikus, kui jääd jääb vähemaks, ajaliselt lühem alternatiiv lõunapoolsele kaubateele.
"Maavarade kaevandamise ja kasutuselevõtu kohalt pole seni olnud lihtsalt võimalust, sest jääolud on keerulised ja see nõuab kõrget tehnoloogilist taset. Ja teistpidi, kui saab odavamalt ja lihtsamalt kätte veel lõuna poolt, siis seda ka tehakse. Muutunud oludes aga liigub huvi üha enam põhja poole," rääkis Jüris.
Tema sõnul jääb aga Hiina huvidest rääkides sageli mainimata riigi julgeolekuhuvi Arktikas.
"Hiina on huvitatud omale saama tuumaheidutusvõimet allveelaevade näol just põhjapoolkeral Arktika ookeanis alates 1959. aastast ja seda projekti alustanud kindrali sekretär ei olnud ei keegi muu kui praegune Hiina Kommunistliku Partei esimees Xi Jinping. Geostrateegiliselt on Põhja-Jäämeri ääretult oluline piirkond, sest sealt lendu minevad ballistilised raketid liiguvad kõige kiiremini ükskõik millisesse punkti põhjapoolkeral," selgitas Jüris.
Eestit puudutab Arktikas Soome riigiettevõtte Cinia arendatav Arctic Connect optilise allveekaabli projekt, millega tahetakse liita internetikasutajad Euroopas, Venemaal ja Aasias.
"Selleks platvormiks on juba välja valitud Hiina ettevõte Huawei Marine, kes on rajanud tsiviil-militaarkoostöös allveeseiresüsteeme. See tähendab, et neid internetikaableid on võimalik kasutada allveelaevade vastases sõjategevuses. Allveelaevad ei näe, ainult kuulevad ja akustilise monitooringu abil on võimalik tuvastada vastase allveelaevu. Sellel projektil on otsene mõju nii meie Põhja-Balti regioonile kui ka üldisemalt NATO julgeolekule, sest NATO põhjapoolne kaitse algab Arktikast," lisas Jüris.
Eesti taotleb vaatlejastaatust Arktika Nõukogus ning Jürise hinnangul on Eestil suur tõenäosus see saavutada. "Meil on väga tugev Arktika ekspertiis teadlaskonna poolt ja meil on ka väga kavalad, head lahendused, mida pakub Eesti oma kogemus hajaasustusega riigi juhtimisel ja digilahendused, mille vastu tuntakse huvi eriti põhjapoolkeral ja Arktika piirkonnas," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael