Aadu Must: riigikogu koridorid kumisesid juttudest, kes tuleks ERR-i nõukogusse valida
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta hinnangul võiks ERR-i nõukogu kolm uut liiget katta igaüks ühte kindlat valdkonda: üks uut meediat ja IT-d, teine rahandust ja kolmas oleks ajakirjanduse sisupoolega kursis. Kas komisjoni liikmed sellest ka neljapäeva pärastlõunal toimuval salajasel hääletusel tegelikult lähtuvad, ei saa Musta sõnul 100 protsenti kindel olla.
Riigikogu kultuurikomisjon valib neljapäeval ERR-i nõukogu kolmele vabale kohale uued liikmed. Kokku on kandideerimisavalduse esitanud 21 inimest.
Kell 14 algav valimine on salajane ning ilmselt läheb vaja mitut hääletusvooru.
Aadu Must, millistest kriteeriumidest oma valikus komisjoni liikmed lähtuvad?
Valiku tegemisel peame lähtume teatud käsulaudadest. Selles on omajagu tõtt, et parlament kipub nõukogu politiseerima. Eelkõige läbi selle, et igal fraktsioonil on seal oma esindaja ja paratamatult võetakse Toompealt poliitikat kaasa.
Selleks, et nõukogu oleks laiapõhjalisem, siis peame valima sinna ka eksperdid, kes peavad olema erinevate valdkondade asjatundjad.
Me oleme konsulteerinud nii parlamendi kui ka meediaesindajatega, sealhulgas ka ERR-i juhtidega. Oleme leidnud, et üks esindaja peaks olema meedia, sealhulgas uue meedia tehnilise poole ja IT asjatundja. Teine liige peaks olema rahanduses kodus, kes suudaks hinnata ERRi-i kulutusi. Ja kolmas oleks ajakirjanduse köögipoolt sisuliselt tundev inimene.
Aga need kriteeriumid pole otseselt kohustuslikud ja lõpliku otsuse teevad kultuurikomisjoni liikmed.
Kas riigikogu fraktsioonid on omavahel kokkuleppinud, keda ERR-i nõukogu uute liikmete valimistel toetatakse ehk need kolm nime on juba teada?
Üheltpoolt võin öelda, et säärast kokkulepet ei ole.
Teisalt võin öelda, et kolmapäeval me pikalt arutasime, millised inimesed võiksid ERR-i nõukogusse sobida. Seda on juhtunud varem korduvalt, et riigikogu liikmed tulevad ja ütlevad, et mul on hea kandidaat, ole hea ja toeta teda. Eile koridorid kumisesid nendest juttudest.
Sellist kindlust, et sisuliselt on koosseis valitud, mul ei ole. Ma ei julge ennustada, kes saavad valituks.
Motiivid, mille järgi valitakse, on erinevad, inimeste tuntus on erinev. Ma olen natuke õnnetu, et kriisi tõttu jäi meil puudu ajast. Algselt oli kandidaatide avalduste tähtaeg 31. märts ja meil oleks olnud aega debateerida ja kandidaate kuulata. Seda aega ei olnud ja see annab nüüd eelise kandidaatidele, keda rohkem laias avalikkuses teatakse.
Seda, kas toetus on nõukogu liikme koha soovijatel suur ka spetsialistide ringis, seda kultuurikomisjoni kümme liiget teada ei pruugi.
Ma võin lohutuseks öelda, et õnneks on jätnud esitamata avaldused kõvad tegijad nurga tagant, kes tegelikult valdkonda ei valda...
Avalikkus ja ka ERR-i töötajad pigem kardavad, et nõukogu muutub veelgi rohkem poliitikute keskseks. Ma spekuleerin: eelmises riigikogu kooseisus oli kaks ajakirjaniku taustaga inimest, Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Maire Aunaste Isamaa fraktsioonist. Juhul kui nad tõesti kandideerivad ja osutuvad valituks, siis me ei saa ju öelda, et nad on nõukogus erapooletud spetsialistid?
Ma saan teie märkusest aru. Seda ma ka juba ütlesin, et arutelusid ja kokkuleppe püüdlusi on riigikogus olnud. Ma ei ole kontrollinud seda, kes kandideerijatest on mingi erakonna liige ja kes mitte. Sekretariaadil on muidugi need andmed olemas.
Mul on tegelikult praegu spikker ees ja vaatan sealt, et kandideerijate seas on tõesti ka üks endine riigikogu liige. Aga vot siin ma panen kolm punkti ja ütlen, et vaatame, mis toob tänane pärastlõuna, kui valimised on läbi. Ma ei taha oma sisetundega mängida, aga ütlen, et see oht ei ole liiga suur.
Nüüd me vähemalt teame, et kandideerib üks endine riigikogu liige. Kas ekspoliitikud ikka peaksid spetsialistidena nõukogusse kuuluma? Meil on ju piisavalt palju sõltumatuid spetsialiste, kelle pea kohal ei ole poliitilise kallutatuse varju!
Suure tõenäosusega arvavad kultuurikomisjoni liikmed sedasama.
Toimetaja: Urmet Kook