"AK.Nädal" uuris, kuidas pärast taasavamist elu kaubanduskeskustes jätkub
Mitmed kaubanduskeskuste poed on esmaspäevaks valmistunud juba terve selle nädala. Kuigi riik ei ole ette kirjutanud väga rangeid reegleid, mõtlevad poed ohutuse tagamiseks välja lisalahendusi. Samas ei arva kauplejad, et kriisieelne jaemüügi käive taastub ja kuigi e-poodide müük on oluliselt kasvanud, et korva see kaugeltki jaemüügist saamata jäänud tulu.
Kaubanduskeskustes asuvate Baltika grupi rõivapoodides käis juba neljapäeval vilgas tegevus. Pikalt eemal olnud töötajad askeldasid heatujuliselt müügisaalis - nad on rõõmsad tööle naasmise üle. Poodide väljapanekuid täiendavad aga nüüdsest kohustuslikud desovahendite punktid, enamikes poodides ka põrandale joonistatud märgid kahemeetrise vahe hoidmiseks.
Baltika müügidirektor Brigitta Kippak rääkis, et kauplustes hakatakse proovitud riideid aurutama. Lisaks plaanib kett võimalikult palju puhastada proovikabiine ja pindu, mida katsutakse.
Kõikide proovitud riiete aurutamist näeb kett võimalikuna, kuna Baltika Leedu ja Läti poodide kogemus näitab, et inimmasse poodidesse homsest lähe. See tähendab aga ka seda, et käibed ei ole võrreldavad kriisieelse ajaga.
"Käive jääb erinevates poodides 25-30 protsendi juurde ja ma usun, et Eestil tuleb sama. Lätis on olnud poed kogu aeg lahti, välja arvatud nädalavahetusel ja seal me saame üldse rääkida vaid 10-15 protsendist, kuna nädalavahetus on oluline. Meil on olnud vaikus, inimesed pole saanud poodides käia. Võib-olla 30 protsenti, võib-olla tahaks 35 protsenti," lausus Kippak.
Ka Baltika e-poodide käive on eriolukorra ajal oluliselt kasvanud.
"Aprillis me saime väga hea kasvu, 44 protsenti, aga see maht.... See protsent on hea, aga see summa või siis see väärtus võrreldes sellega, mille me kaotasime, on muidugi väga väike," sõnas Kippak.
Ta märkis, et kokku sai Baltika Balti riikidest ja e-poest 13 protsenti oma käibest.
Talvekaup Baltikal eriolukorra tõttu ladudesse seisma ei jäänud. Siin mängis olulist rolli erakordselt soe talv, mis tekitas juba enne eriolukorda nõudluse kevadkauba järgi. Nõudlus selle järgi ka kestab, sest kevad ei ole samas toonud suvesooja.
Rademari spordipoed vahetasid samuti talvekauba kevadkauba vastu välja juba enne poodide sulgemist. Ka nende poodides olid desopunktid juba nädala teises pooles püsti.
"On desinfitseerimisvahendid. Oleme maskid ja kindad personalile taganud. Mis puudutab klaasseina, mis me oleme kassasse ühe näidisena tellinud, siis otsest kohustust või reeglit riigi poolt tulnud ei ole," rääkis Rademari teenindusjuht Lea Kiilaspää.
Rademar plaanib regulaarselt desinfitseerida neid pindu, mida kliendid rohkem puudutavad, näiteks korvid, makseterminalid, proovikabiinid.
Rademari e-poe juht Marcus Jukser vaatab tulevikku optimistlikult. "See periood on üpriski pikk olnud, aga abiks on olnud riigipoolne meede töötukassa näol. See on kindlasti aidanud meil olukorda leevendada. Ja teistpidi e-poe müükide kasv on aidanud seda vahet kompenseerida. Tegelikult me oleme saanud valmistuda," sõnas Juksar.
Rademari e-poes kasvas müük kaubanduskeskuste kinnioleku ajal kaheksa korda.
"Kas e-pood oli valmis selleks? Ei, kaheksakordseks kasvuks me kindlasti valmis ei olnud. Kui olukord hakkas minema nii, et me nägime, et keskused suure tõenäosusega suletakse, siis me olime arvestanud sellega, et kahekordse kasvuga saame hakkama," lausus Juksar.
Sellises suurusjärgus kasv koormas esilagu üle nii laoruumid kui ka inimressursi.
"Meie tööpinnad ja meie ladu, kus komplekteeritakse meie tellimusi, sinna füüsiliselt ei mahtunud kaup ära ja ei olnud ka ruumi, et saaks rohkem inimesi tööle võtta sinna. Ja teine pool, kus me eksisime, oli nõudlus klientide poolt klienditoele. Seal me kohanesime suhteliselt kiiresti, võtsime inimesi juurde, aga kuna antud perioodi jooksul tarne aeglustus, siis küsimusi ja soove oli ääretult palju ja me kõigile ei jõudnud mõistliku kiirusega vastata," rääkis Juksar.
Tarneprobleemidega olid kimpus väga paljud e-poed - seda mitmel põhjusel.
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Vääti sõnul ei osanud suurenevad nõudlust keegi ette näha. "Ekslikult aeti kõik Omniva kaela, Omniva on küll pool turgu, aga tegelikult on ka teistel probleeme. Ja kui seda pakki ei saa, see ei tähenda seda, et see kuller ei suuda seda tuua või, tegelikult ka poed ise olid jännis. Tellimuste arv oli nii suur, et seal tekkiski mitmepäevane viivitus," ütles Väät.
Nii Baltikal kui Rademaril olid juba enne koroonakriisi olemas toimiv e-poe lahendus. See ei ole aga Eesti e-poodide puhul iseenestmõistetav.
"See kriis tõi ka välja selle, et väga paljud on Eestis e-poe edasi lükanud, nüüd ilmselt vaadati peeglisse ja ei oldud väga õnnelikud. Nüüd oli hästi kiiresti vaja seda," sõnas Väät.
Ja kus on nõudlust, on ka pakkujaid.
"Samamoodi nagu maskide puhul, et kohe oli sotsiaalmeedia täis, et meilt saad kiiresti maski, samamoodi tekkis palju uusi firmasid, kes pakkusid sulle 24-tunniga e-poe püstipanekut," sõnas Väät.
Väät spekuleerib, et jaekaubandusest taastub ehk 30-50 protsenti, oma osa on selles ka e-poodide populaarsuse kasvul, mis ilmselt kohe esmaspäeval, kaubanduskeskuste avanedes, päris varasemale tasemele tagasi ei lange.
Seda näitab ehk seegi, et esmaspäevasel traditsioonilisel e-esmaspäeval osaleb sel korral rekordarv poode.
Toimetaja: Aleksander Krjukov