Abilinnapea: ilma riigi toeta Tartu kultuurikeskust ei tule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reformierakonna valimisreklaam

Tartu südalinna plaanitav kultuurikeskus võib maksma minna kuni 56 miljonit eurot. Abilinnapea Gea Kangilaski tõdes intervjuus ERR-ile, et ilma riigi abita kultuurikeskust tõenäoliselt ei tule.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel lubas Reformierakond rajada Tartu südalinna parki kultuurikeskuse. Toonase lubadusena maksis kultuurikeskus umbes kümme miljonit eurot ja pidi valmima nelja aastaga.

Kavandatava keskuse ehitus peaks algama 2025. aastal ja kokku maksaks see ligi kuni 56 miljonit eurot.

Tartu rahandusala abilinnapea Gea Kangilaski sõnul oodatakse riigilt kuni 40 miljonit eurot tuge. "On päris ilmne, et ega ta ei tule, kui riik meile abikätt ei anna," nentis Kangilaski. "Praegu kultuurkapitalipoolne üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide nimekiri ootab taotlusi kuni augusti lõpuni. Sinna me ka oma taotluse esitame. Sellele oleme orienteerunud."

Nimekirja, kuhu aastate eest valiti Eesti Rahva Muuseum ja KUMU, pürivad paljud kultuuriasutused. Teiste seas Läänemere kunstisadam Pärnus, Veljo Tormise koorimuusikakodu Tallinnas ja Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres.

Kangilaski lisas, et kultuurikeskuse investeeringu kogumaksumus on veel üsna umbmäärane ja sõltub suuresti ruumiprogrammist ehk teiste sõnadega sellest, kui suur kultuurikeskus ehitatakse. Esmane analüüs ütleb, et mõistlikum on pigem suurem hoone ehitada. "Rahastusplaan just praegu näitabki seda, et kui seal hoones saaks olema üksnes kunstimuuseum ja raamatukogu, siis see hoone ei suudaks kuidagi oma ülalpidamiskulusid tasa teenida," selgitas Kangilaski. "Sellepärast on sinna plaanitud ka parklaruumid ja on planeeritud ka renditavaid ruume."

Lutsu tänaval on Tartu linnaraamatukogul alla 4000 ruutmeetri pinda. Uues kultuurikeskuses plaanitakse linnaraamatukogule 6500 ruutmeetrit. Tartu kunstimuuseumil on praegu umbes 1000 ruutmeetrit, kultuurikeskuses oleks muuseumil ligi neli korda rohkem ruumi.

Linnavalitsus eeldab, et raamatukogu külastaks uues kultuurikeskuses umbes kaks korda rohkem inimesi kui täna. Huvi kunstimuuseumi vastu peaks kasvama viis või enamgi korda. "Kusjuures, see prognoos on ikkagi võrrelduna paljude teiste sarnaste objektidega maailmas. Ma usun, et need ei ole ülehinnatud numbrid, millega me arvutame, vaid hästi realistlikud," arutles Kangilaski. "Pigem oleme konservatiivsed olnud selle külastajate arvu planeerimisega."

Kangilaski tõdes, et võimalik riigiabi jõuaks Tartu linnani kümne aasta jooksul. See tähendab, et esmalt tuleb suurem osa investeeringurahast linnal endal leida. "2025. aastaks peame praegu väga palju pingutama, et meie laenuvõimekus oleks selline, et saame seda hoonet rajada," ütles Kangilaski.

Seaduse järgi võib omavalitsuse võlakoormus ulatuda 60 protsendini põhitegevuse tuludest. Tartu netovõlakoormus ulatub praegu 55 protsendini. See tähendab, et näiteks tänavu enne koroonakriisi oli linnal laenupuhvrit veel üheksa miljoni euro jagu.

Kuidas ja kui palju tuleb linnal oma võlakoormust vähendada ja kui palju tuleb koomale tõmmata  tulevasteks aastateks plaanitud investeeringuid, pole veel selge. Sellele saab täpsemalt mõelda siis, kui linn saab kätte ka teise südalinna kultuurikeskusele tellitud finantsplaani. "Pigem on asi selles, et teatav pinge on eelarves selleks ja järgmiseks aastaks koroonakriisist tulenevalt. Selleks aastaks plaanitud investeeringuid ei me saa samas mahus teha," nentis Kangilaski.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: