Kiik: riik saaks kriisiabi pikendada maksimaalselt juulini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koroonaviirusest tingitud majanduskriis paneb ettevõtteid ärimudelit ümber hindama ja kohanema uue tegelikkusega. Kõige esimesena said kriisi mõju tunda hotellid ja restoranid, mis ka väljuvad kriisist kõige viimastena. "AK.Nädal" uuris, kui kaua aitavad riigi tööturumeetmed neil nina vee peal hoida.

Oleme elanud eriolukorra tingimustes kaks kuud. Reisimine on lõppenud. Kui toidupoes käiakse ja bussiga sõidetakse, siis meelelahutus, hotell või veekeskus hädavajalik ei ole. Kui muidu vastutab ettevõtja ise oma äri edukuse eest, siis nüüd vaadatakse riigile otsa, et kriisi lõppedes oleks vähemalt töötajad alles.

Töötukassasse on kuue aastaga kogunenud 850 miljonit eurot, aga see sulab nagu kevadine lumi.

"Koos erimeetmega, mis me oleme raknedanud töötasuhüvitisena 250 miljonit eurot meie reservist pluss teised kohustused, näiteks selleks aastaks planeeritud 200 miljonit töötuskindlustushüvitiste jaoks. Samamoodi koondamishüvitised ja võimalike pankrottide puhul väljamakstavad hüvitised viivad meie reservimahu aasta lõpuks 400 miljonini," ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Seega kõik uued lahendused vajavad hoolikat arutamist. Ravispaa Narva-Jõesuus avab uksed mai keskel. Basseinid-saunad jäävad kinni. Kahe kuu jooksul teenitud tulu on null, küll aga tuleb kanda maja püsikulud.

"Isegi kui maja on kinni, peame ikkagi elektri ja gaasi eest maksma. Maja peab olema soojas, et turist saaks tulla ikkagi soojendatud hoonesse. Ja personalikulu ja maksud, ega keegi pole neid ju tühistanud," sõnas Narva-Jõesuu ravispaa tegevjuht Karina Küppas. 

Tööturu hüvitamise meede kriisiabipaketina oli hea lühiajaliselt, aga on selge, et see sektor vajab riigi abikätt palju pikemalt.

"Päris paljud arvasid, et Kredex annab tasuta abi ja EAS toetab, aga kui vaatame numbritele otsa, siis EAS-i miinimumtoetus on 2000 eurot ja maksimum 60 000. Kui "Noorus" ütles, et 60 tuhat on ühe kuu kulud, siis mis abi sa sellest toetusest saad?" ütles Küppas.

Ka Pärnus asuv Tervise spaahotell lubab 15. mail inimesed hotelli. Esialgu pole aimugi, millal või mis vormis spaa ja veekeskuse avada saab.

Tervise spaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik rääkis, et pärast koondamisi jääb juuni alguseks tööle pisut üle 300 inimese.

Narva-Jõesuus on broneeringuid tehtud juuniks 40 protsenti ja juuliks 50 protsenti. Nii peaks saama 2+2 ja teisi vajalikke nõudeid täita. Majja mahub 147 inimest, töötajaid on 66. Seni ei ole pidanud kedagi koondama, aga suveks juurde võtta ka ei saa.

"Kui kliente pole, siis pole ka koristada ka midagi. Toateenijad ja muidugi toitlustussektor. Meditsiin on see, mis on ja jääb. Meil on praegu ja ka hiljem raske kvalifitseeritud tööjõudu leida. Teeme kõik selleks, et päästa kõiki. Ma sellest käibest ei tahaks eriti rääkida, aga sajad tuhanded on tuulde läinud ja nüüd peab need tagasi teenima. Ega kõik need kohustused pankade ees ei kao kuhugi. Kui me räägime Kredexi toetusest, siis see pole toetus vaid võimalus võtta pangalaen. See tähendab, et peab selle kusagilt tagasi teenima. Väga riskantne ikkagi," rääkis Karina Küppas.

Töötukassa nõukogu koguneb taas kolmapäeval ja sealt oodatakse uusi otsuseid.

"AK. Nädal" küsis, kas töötukassa jätkab samade kriteeriumidega või hakatakse ka vaatama detailsemalt üksikute sektorite kaupa.

"Me oleme kindlasti targemad kui me alustasime. Tänaseks on taotletud meilt hüvitist või palgamaksmist 110 000 inimesele ja määratud on hüvitisi juba pea 83 miljonit eurot. See läheb prognoosi kohaselt ja plaanipäraselt. Siin ehmatust meie jaoks ei ole. Eks me vaikselt loodame, et võib-olla jääb sellest 250 miljonist midagi üle, aga kui siis tõenäoliselt napilt," vastas Paavel.

Ja siis selgub, kui palju saab kasutada suvel ja millistel tingimustel.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on küsimus on selles, kas pikendada toetusmeedet praegustel tingimustel või laiendada seda veelgi enam pihta saanud ettevõtetele. "Näiteks öeldes, et käibe langus peab olema mitte 30 vaid 50 protsenti. Samamoodi on võimalus muuta hüvitatavat mahtu. Praegu on ülempiir 1000 eurot, võime seda allapoole tuua, et meedet saaks kauem rakendada. Lisaks on palju ettepanekuid nii-öelda sektoripõhisele lähenemisele," lausus Kiik.

Töötukassa prognoosid ja ka maksemäärade arvestus järgmiseks aastaks põhineb rahandusministeeriumi makroprognoosidel. Selle järgi on oodata kahekdaprotsendilist majanduslangust ja üle 90 000 töötu.

"Me oleme teinud ka mustema stsenaariumi, kus need langusprotsendid on võrreldavad möödunud majanduskriiga. Ma väga tahaks loota, et selle kriisi sees ei kordu eelmise kriisi stsenaarium, kus töötukassa ja valitsus pidid maksemäära tõstma lausa neli korda. Ka täna kehtiv seadus annab võimaluse töötuskindlustuse maksemäära tõsta," rääkis Meelis Paavel.

Teisalt ei tohiks Tanel Kiige sõnul riik ettevõtjatele signaale anda, et näiteks ka veel novembris kaetakse mingeid kulusid.

"Täna selliseid otsuseid tõesti teha ei saa. Eeskätt kui me räägime siin pikendusest, me tõesti räägime siin juunikuust, juulikuust. Aga need otsused saame teha mai keskpaigas. Kui me tahame teha veel täiendavaid meetmeid, täiendavaid toetusi, hüvitisi, siis selleks on vaja minna muutma seadusi," lisas Kiik.

Harilikult tuleb klassikaline spaaturist sügisel suve pikendama, tänavu on üldine soovitus püsida kodus.

"Eks seda turgu tuleb tunnetada, kuidas inimesed liikuma lähevad, kui suur nende valmidus on. Mingist hetkest võib hind olla nii madal kui tahes aga kui inimene on majanduskriisi tõttu kaitseasendis ja selle taustal on epideemia ärahoidmise soovitused, siis ei pruugi see hind olla üldse motivaator vaid inimene ongi kodus," hindas Tervise spaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik.

Narva-Jõesuu ravispaa tegevjuht Karina Küppas lisas, et igas ettevõtluses on nullpunkt, millest alla ei saa hinda lasta. "Muidu sa töötad miinuses. Siis tekib küsimus, et kelle arvelt see miinus saab kaetud. Me ei saa gaasiettevõttele öelda, et kuule me sulle gaasi eest ei maksa või elektri eest ei maksa. Ma arvan, et suuri sooduskampaaniaid ei tule. Võimalik, et tuleb, kui ei ole seda 2+2 piirangut ja saame maja rahvast täis panna. Pragustes tingimustes hindu alla lasta, see on nagu endale jalga tulistamine. Meie sektoris tuleb varsti hinnasõda," sõnas Küppas. 

Töötukassa vajab hüvitiseks lisaraha

Valitsus eraldas töötukassale kriisiabina kuni kahe kuu töötasu hüvitise maksmiseks 250 miljonit eurot. Sellest on praeguseks kulunud 84 miljonit eurot ehk kolmandik kogu summast.

Töötukassa hinnangul jagub abipaketi raha kolmeks kuuks, siis on 30 protsenti kogu nende 838 miljoni eurosest reservist kulunud. Prognoosi järgi ületavad väljamaksed järgmisel neljal aastal töötukassa sissemakseid. Samas tempos reservide kasutamisel on aasta lõpuks kulunud juba pool summast, mistõttu vajab töötasu hüvitisega jätkamine peagi lisaraha.

Ligi kaks kolmandikku määratud hüvitistest on läinud Harjumaa töötajatele, kus seda saab üle 50 000 inimese ligi 6000 ettevõttes. Kümnendik hüvitise saajaid ehk üle 8000 töötaja on ametis Tartumaal ligi 1200 ettevõttes. Pärnumaal saab töötukassalt palgatuge kuus protsenti kõigist hüvitise saajatest, mis on üle 5200 töötaja ligi 650 ettevõttes. Ida-Virumaa ligi 600 ettevõttes saab toetust üle 3200 töötaja, ja nemad moodustavad neli protsenti kõigist hüvitise saajatest. Teistes maakondades on hüvitise saajate hulk ja osakaal juba väiksem.

Kokku on töötukassa töötasu hüvitis määratud pea 81 000 inimesele, kes töötavad enam kui 10 000 ettevõttes.

Praeguseks on alates eriolukorra algusest esitanud esmase koondamisteate 94 tööandjat ja hõlmates enam kui 2300 töötajat. Enim on koondamise teed mindud majutuse ja toitlustuse alal, kus on tööta jäänud üle tuhande inimese ehk ligi pooled kõigist koondatutest. Järgneb töötlev tööstus 554 inimesega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: