Rain Lõhmus: Tallinki mereületus ei ole veel lõppenud randumisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rain Lõhmus LHV aktsionäride koosolekul.
Rain Lõhmus LHV aktsionäride koosolekul. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus ütles intervjuus Indrek Kiislerile, et erinevalt üldlevinud arvamusest ei sõltu Eesti riik suuresti Tallinki käekäigust. Lõhmus avaldas lootust, et riigil jätkub raha ka muu majanduse jaoks ning et teistele ettevõtetele antavad laenud ei ole halvemate tingimustega kui anti Tallinkile.

Valitsus otsustas anda Tallinkile laenu 100 miljonit eurot, laenu tähtaeg on kolm aastat ja laen tuleb tagastada ühes osas laenutähtaja lõpus. Intress on 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas. Tallinkile pakkus laenu ka LHV, mille Tallink tagasi lükkas ja ettevõtte juht Paavo Nõgene nimetas LHV pakkumist röövellikuks.

Rain Lõhmus, kas LHV oleks Tallinkile pidanud pakkuma soodsamat laenulepingut, et maksumaksja poleks pidanud 100 miljonit laenama laevafirmale?

Kujundlikult öeldes: Tallinki mereületus ei ole veel lõppenud randumisega, vaatame kuidas asjad edasi lähevad. Ma endiselt jään seisukohale, et sisuliselt see intress, mida meie küsisime, oli sama suur, kui palju kavatseti sel aastal dividende maksta. Võiks ju küsida, kas Tallink maksab röövellikult häid dividende? Selle üle ju keegi ei kurda. Niisiis on see alati kahe otsaga asi. Ja see kriis ei ole veel läbi ning kui Tallinkil on vaja, siis oleme endiselt olemas.

Kas kaheprotsendine laen pluss sisuliselt negatiivne Euribor tähendab raha kinkimist ettevõttele, mille käekäigust Eesti riik paljuski sõltub?

Kui ma kuulan teie küsimust, siis ma esmalt väidan, et Eesti riik ei sõltu suuresti Tallinki käekäigust. See ei vasta lihtsalt tõele. Ja kui sõltuks, siis oleks see väga kurb! Kui valitsus on otsuse teinud, siis ma loodan, et raha jätkub ka muu majanduse jaoks ning teistele ettevõtetele antavad laenud ei ole halvemate tingimustega. Praegu on palju kohti, mis raha vajavad ja erinevalt optimistidest, kes arvavad, et raha on jagada palju, mina seda ei arva. Kui teeme kokkuvõtteid, siis näeme, et paljud jäävad ikkagi laenust ja toetustest ilma.

Tallink on Eesti mastaabis hiigelettevõte. Kas see on klassikaline näide, kus suurettevõtted saavad valitsust survestada? Paavo Nõgene on avalikkuse ja meediaga väga oskuslikult  suhelnud…

Paavo Nõgene teeb Tallinki juhatuse esimehena head tööd. Nii peabki.

Kui Tallink pankrotistuks, siis pikemas vaates laevaliiklus kahe pealinna vahel ju ei katkeks. Siin on miljoneid potentsiaalseid reisijad ja ettevõtjaid, kes selle pealt teenida tahaks. Kas see pole sarnane olukord lennundusega, kus Estonian Airi või Nordica pankrot või turult tagasitõmbumine ei toonud kaasa lennuliikluse langust?

Absoluutselt. Ma ei usu, et Tallink kui firma läheks pankrotti. Isegi kui tekivad finantsraskused, siis üritatakse asja saneerida. See peab olema hullumeelne, kes tahaks Tallinki pankrotti ajada. Ettevõte täidab funktsiooni, millele on selge nõudlus. Ja see nõudlus ei ole kadumas. Pankrotist võiks rääkida, kui tunnel valmis ehitatakse, aga see on väga kauge tulevik. Sõnapaari Tallink ja pankrot ei tohiks praegu kasutada.

Kas sellisel juhul poleks riik pidanud küsima kõrgemat intressi? Maksumaksja huvid oleksid paremini kaitstud?

Mis ma ikka riiki õpetan (naerab). Eks intress on selline asi, et määrab ära, kuhupoole tulu jääb. Valitsus võttis selle otsusega poliitilise vastutuse. Las see olla.

Valitsuse poole on väidetavalt abikäe sirutanud ka mitmed teised suurettevõtjad ja arendajad. Näiteks Porto Franco ärikeskuse rajajad Tallinna vanasadamasse, kuid nemad ei kvalifitseerunud KredExi suurlaenu tingimustele. Kas nad LHV poole on pöördunud?

Jah, me oleme rääkinud. Ja oleme paljudega rääkinud. Ükshaaval ma neid nimetama ei hakka. Meil on aga lisaks rahale ka vastutus, et raha ikka piisava konservatiivsusega kasutada, muidu saavad pensionifondide kliendid kurjaks. Vana kõnekäänd ütleb, et nõudlus sotsiaalteenuste järele on alati suurem kui pakkumine. Kui keegi kõrval tasuta raha jagab, siis meie ei suuda seda teha, eks meie äri olegi tasakaalu otsimine.

Kas riik on oma soodsate laenupakkumistega nagu sularaha automaat, kust raha ei lõpe? Seda saab valitsus peaaegu alati juurde laenata ja keskpankade rahatrükimasinad huugavad. Riigilt saab raha odavamalt kui pankadelt, kas tunnete, et see on turumoonutus?

Ei tunne tegelikult. Kui intervjueeriksite keskmist või väikeettevõtjat, siis nemad seda kindlasti nii ei ütleks. Lisaks tuletan meelde, et kõik laenud tuleb ka tagasi maksta. Elame-näeme, kuidas see juhtuma hakkab.

Nii et pole päris nii, et 21. sajandi kolmanda kümnendi filosoofia ongi riigilt laenamine ja ohjeldamatu rahatrükk?

Pilt ei ole nii lihtne. Sama hästi võib öelda inimestele, et loll on see, kes laenu ei võta. Mingil määral on see isegi õige, aga ei saa olla elufilosoofia võtta laenu niipalju kui antakse. Tavaliselt lõpeb see halvasti. See kehtib ka riikide puhul. Vaadake palun Lõuna-Euroopasse. Ettekääne, et meil on väike nähtamatu vaenlane, ei päde selleks, et võtta laenu nii palju kui saab. Eesti on seni laenanud mõistlikult. Laenama kindlasti peab, aga mitte lühikesel perioodil korraga palju.

Aga kas me ei ole liikumas inflatsioonipöörisesse? Rahandusminister Martin Helme ütleb, et ainult lollid ei võta praegu laenu ja vaatavad pealt, kuidas teised raha põletavad. Kas raha on muutumas lepalehtedeks?

Pigem on arenenud riikides murelapseks deflatsioon. Ka kriisi lõppedes on kõige suurem probleem nõudluse puudus. Kuna nõudlus on väike, siis hinnad üles ei lähe, see on praegune reaalsus.

Jutud kapitalismi lõpust on seega ennatlikud?

Klassikalist turumajandust on mõnda aega piiratud ja kindlasti see kriis aitab sellele kaasa. Praegu on pendel selles suunas, et igasugu regulatsioonid ja piirangud kasvavad. Kuid kapitalism elab selle üle. Me liigume praegu riigikapitalismi poole. Sõjad ja hädaolukorrad on alati keskvõimu haaret tugevdanud, koroonakriis ei ole siin erand. Aga olen loomult optimist ja iga asi keerab ükskord tagasi. Kas pauguga või tasapisi, seda ma ei tea.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: