Kohtuasjas vaidlustasid MTÜ-d ARB (Avalikult Rail Balticust) ja Eesti Looduskaitse Selts Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringuid. MTÜ-d leidsid halduskohtule esitatud kaebuses, et maakonnaplaneeringud on õigusvastased nii menetluslike rikkumiste tõttu kui ka sisuliselt.

Muu hulgas ei selgitatud kaebajate hinnangul piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsusel kehtestas riigihalduse minister Jaak Aab Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale.

Riigikohtu sõnul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Aab poleks tohtinud sellises olukorras planeeringut kehtestada.

Riigikohtunik Ivo Pilvingu sõnul ei ole selgust, miks Natura hindamine tegemata jäi, kui kõigil teistel sarnastel juhtudel seda tehti.

Samuti tõi Pilving välja, et Luitemaa lähedalt minevale raudteetrassile oligi pakutud ainult üks võimalus, kui teise sarnaste alade juures oli alternatiive mitu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järeldas ekspert, et raudtee rajamine ja toimimine võivad halvendada Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide merikotka, must-toonekure ja metsise elupaikade kvaliteeti.

Seega ei olnud oluline mõju linnuala kaitse eesmärkidele välistatud ja Natura hindamine oli nõutav.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb keskkonnamõju hindamine teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele.

Riigikohus otsustas, et ringkonnakohtu seisukoht, et Natura hindamine oleks olnud nõutav üksnes juhul, kui ekspert oleks eelhindamise käigus tuvastanud olulise negatiivse mõju, on ekslik.

Samuti ei leppinud kolleegium Aabi selgitusega, et olulise mõju puudumine Luitemaa linnualale nähtub asjaolust, et linnualale Natura hindamist ei tehtud. Natura hindamise oleks tohtinud tegemata jätta vaid juhul, kui eksperdi selgelt väljendatud järeldused ei jätaks üles mingit teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et häiringud võiksid olla olulised.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus uuriti küll raudtee mõju must-toonekurgedele, merikotkastele ja metsistele, kuid need uuringud ei asenda Natura hindamist, mis võimaldab selgitada, kas kavandatav tegevus ohustab Luitemaa linnuala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Kogutud andmed Luitemaa linnuala loodusväärtuste kohta on lünklikud. Sealjuures pole ammendavalt hinnatud, milline on Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide olukord ja nende elupaikade seisund linnualal tervikuna ning kuidas mõjutaks raudtee linnuala terviklikkust.

Lisaks Luitemaa linnuala kõrvale jääva raudteetrassi lõigule 4A tühistas riigikohus Pärnu maakonnaplaneeringus ka kaks trassilõiguga 4A ühendatud lõiku (3A ja 4H), et rahandusministeeriumile jääks piisav kaalumisruum tuvastatud vea kõrvaldamiseks.

Pärnu maakonnaplaneeringu tühistamise järel on rahandusministeeriumil võimalik valida, kas algatada uus või uuendada vana planeerimismenetlus – mõlemal juhul tuleb teha Natura hindamine.

Riigikohtu sõnul jääb Rail Baltic Estoniale võimalus tagantjärgi Natura hindamine ära teha ning seejärgselt saab projekteerimisega edasi minna.

Majandusministeerium: Rail Balticu ehitamine selle taha seisma ei jää

"Natura 2000 linnuala hindamine viidi kõigile teadaolevatele andmetele tuginedes, sisu poolest korrektselt, kuid jäi esitamata keskkonnamõjude hindamise menetluse käigus. On kahetsusväärne, et viga selgus hiljem ning nõustun, et formaalselt peabki kõik korrektne olema," teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaar.

Kaunissaare sõnul on tänaseks korrektne hindamisdokument olemas ning lahendused välja pakutud.

"Nüüd viime läbi põhjaliku analüüsi olukorra lahendamiseks ning sellest lähtuvad ka meie edasised sammud, kuidas seadustest tulenevate protseduurireeglitega edasi liikuda. Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine kindlasti selle taha seisma ei jää," ütles Kaunissaar.

"Me ei näe hetkel probleeme Rail Balticu rajamise tähtaegade muutumisel," kommenteeris Kaunissaar, lisades aga, et on võimalik, et kohtuprotsessist tulenevalt peab muutma tööde järjekorda.

Kaunissaare mõtetega on nõus ka Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg, kes ütles ERR-ile, et tänu vaidlusaluse raudteetrassi asukohale on see andnud naturaalse ajavaru, et keskkonnamõjude hindamine ära teha.

"Lõpuks on meil 213 kilomeetrit ehitada, kui me hakkame Tallinnast tulema, siis on seal ehitada ju küll. 2026 peab see olema valmis, ilmselt jääb see lõik sinna lõpu poole nii või teisiti," ütles Grünberg.

Grünberg usub, et raudteetrassi ehitamise mõjude hindamine tehakse ära aasta jooksul ning edasisi probleeme raudteega seal piirkonnas ei tule.

Samuti lisas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees, et riigikohtu otsus kinnitas neile, et oma trassivalikutes on nad olnud siiski õigel teel ning Luitemaa linnuala ümber tekkinud vaidlusele on vaja teha lihtsalt vigade parandus.

Humal: teha tuleb uus hindamine

Avalikult Rail Balticust juhi Priit Humala sõnul tuleb teha uus Natura hindamine, kuna tagantjärele tehtud hindamine ei vasta nõuetele.

"See Natura hindamine, mille nad riigikohtule esitasid, loomulikult ei vasta mingitele elementaarsetele nõudmistele. Peab olulisemalt põhjalikumalt tegema. Praeguseks on palju rohkem teada nendest looduskahjudest, mida seal raudtee tekitab ja kõiki neid arvesse võttes, ei ole mõistlik eeldada, et see raudtee samasse kohta jääb," rääkis Humal "Aktuaalsele kaamerale".

Humal lisas, et väikese võidu saavutanud keskkonnaühenduste töö Rail Balticu osas ei lõppe.