USA teatas avatud taeva lepingust väljaastumisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590078660000 | amCalendar}}
Rahvusvaheline õhusõu Ämaris
Rahvusvaheline õhusõu Ämaris Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

USA valitsus teavitas neljapäeval oma rahvusvahelisi partnereid mitmekümne aasta vanusest avatud taeva lepingust lahkumisest kuue kuu jooksul.

Avatud taeva leping (The Treaty on Open Skies) on mitmepoolne rahvusvaheline leping, mille 1992. aasta 24. märtsil allkirjastasid Helsingis Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) 23 riigi esindajad. Venemaa ratifitseeris leppe 2001. aasta 26. mail.

Praegu hõlmab see 34 riiki, sealhulgas USA-d.

USA administratsiooni sõnul astutakse leppest välja peamiselt seetõttu, et Venemaa rikub seda. Samuti on vaatluslendudel tehtud pilte kiiremini ja odavam kätte saada USA või kommertssatelliitidega, lisati.

Venemaa on piiranud lende Moskva ja Tšetšeenia kohal, samuti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohal. Vene piirangud muudavad raskeks vaatluslennud Kaliningradi oblastis, ütlesid USA ametnikud.

Venemaa on keelanud ülelennud ka Gruusia piiri lähistel, kuigi lepe seda lubab, ütlesid ametnikud.

USA väljaastumine jõustub kuue kuu pärast peale liikmesriikide teavitamist.

Reinsalu: USA samm on mõistetav

Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles, et USA lepingust lahkumine on ajendanud Venemaa poolt lepingu korduvast rikkumisest. Reinsalu tõi näiteks vaatluslendude piiramise Kaliningradis, aga ka okupeeritud Gruusia territooriumite läheduses.

"USA samm on igati mõistetav. USA reaktsioon Venemaa rikkumistele oli samasugune ka möödunud aastal INF leppega seoses," lausus välisminister.

"Kui Venemaa sellel perioodil loobub lepingu rikkumisest, võib USA oma otsust veel muuta. Kutsume Venemaad üles võtma USA poolt esile toodud probleeme lõpuks tõsiselt ning need lahendama koheselt, kindlasti lähema kuue kuu jooksul," ütles Reinsalu, ning lisas, et USA ei kutsu teisi riike üles lepingut lõpetama.

USA leidis, et lepe pole neile enam kasulik

USA demokraadid kongressi välis- ja relvajõudude komiteedest süüdistasid aprillis president Donald Trumpi kokkuleppest väljaastumisega kiirustamises koroonaviiruse pandeemia ajal. Nad väitsid, et Ühendriikide väljaastumine õõnestab USA liitlassuhteid Euroopa riikidega, kes sõltuvad sellest leppest Venemaa vastutuselevõtmisel oma sõjalise tegevuse eest regioonis.

Varem mais allkirjastasid 16 Euroopa kaitseametnikku avalduse, milles väljendati leppele toetust ning rõhutati, et USA väljaastumine oleks löök rahvusvahelisele julgeolekule ning õõnestaks veelgi rahvusvahelisi relvakontrolli kokkuleppeid.

USA president Trump andis korralduse vaadata üle leppe kulu ja sellest saadav kasu Ühendriikidele eelmisel sügisel, ütlesid USA ametnikud. Pärast kaheksa kuud kestnud uurimist, mille käigus konsulteeriti ka liitlastega, sai selgeks, et lepe ei ole enam USA huvides, sõnasid nad.

USA ametnikud on töötanud ka ettepaneku kallal, et toetada oma liitlasi materjaliga, mida Ühendriigid oleksid saanud avatud taeva leppe raames tehtud lendudelt, kirjutas Associated Press.

Avatud taeva leping on üks osa OSCE julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on riikidevahelise avatuse, julgeoleku ja usalduse suurendamine.

Tuntuimad leppe alusel läbi viidavad toimingud on liikmesriikide sõjaliste ekspertide vaatluslennud teiste liikmesmaade territooriumi kohal.

Leppe alusel on viidud läbi enam kui 1500 lendu. Sellega liitunud riigid peavad lubama vaatluslende kogu oma territooriumi ulatuses, kuid Venemaa on keelanud lennud teatud alade kohal.

USA president Dwight Eisenhower tegi esimest korda ettepaneku, et Ühendriigid ja Nõukogude Liit võiksid teha vaatluslende oma territooriumide kohal, 1955. aastal. Moskva ei nõustunud selle ettepanekuga, kuid USA president George H.W. Bush tõstatas selle taas 1989. aastal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: