Jüri Luik: oleks väga kahju, kui avatud taeva leping lõplikult kokku kukuks
Kaitseminister Jüri Luik ütles ERR-ile antud intervjuus, et avatud taeva lepingul on Eesti jaoks suur väärtus ning temal oleks väga kahju, kui USA leppest lahkumise tõttu niisugune meede lõplikult kokku kukuks.
Kuidas praegune viiruspuhang - Eestis on ju suhteliselt rahulik, aga eri riikides on situatsioon erinev - on mõjutanud meie missioonide tööd üle maailma?
Üldiselt kõik meie missioonid üle maailma tegutsevad, aga valdavalt vähendatud koosseisus. Välja arvatud missioonid, mis tegelevad otseselt lahingtegevusega, näiteks operatsioon Barkhane Malis või Afganistani missioon. Aga kõik need missioonid, mis on seotud väljaõppega - suurem osa meie Euroopa Liidu missioonidest, näiteks missioon Malis - tegutsevad vähendatud koosseisus, mis on ka loomulik, sest kui sa ei saa liikuda operatsioonipiirkonnas, õpetada välja inimesi, keda sa oled saadetud sinna välja õpetama, siis loomulikult ei ole seal mõtet ka päris niisama olla.
See on see praktiline, olmeline pool, aga kuidas on üldisemalt, kui me vaatame julgeolekuolukorda kriisikolletes? Kuidas see viirus on mõjutanud?
Siin on erinevaid kogemusi, sest paljudes kriisipiirkondades, kus Eesti on tegev, ei mõõdeta eriti täpselt koroonaviiruse levikut. Seetõttu on ka väga raske öelda, mis need numbrid konkreetselt on. Üldiselt tuleb öelda, et üheski kriisipiirkonnas, kus meie viibime, ei ole sõjaväebaasides olnud sellist puhangut, mis seaks ohtu missiooni tegevuse või ei ole ka lähemas ümbruskonnas olnud sellist puhangut, mis otseselt sõjalist kaitsetegevust häiriks.
Selles mõttes paradoksaalsel kombel väga paljud arengumaad on jäänud vähemalt näiliselt viirusest puutumata või on väga vähe puudutatud, samas kui Lääne demokraatiad üle terve Euroopa Liidu, nagu me teame, on väga tugevalt sellest puudutatud.
On selliseid hinnanguid, et viirus võiks mõnes piirkonnas anda hoogu nendele jõududele, kelle eest me kaitseme kohalikke. Kas see on nii?
Reaalsuses seda ei ole siiski toimunud, sest pigem on igasugune sõjategevus vähenenud, ka Afganistanis. Afganistani teatud osades on tegelikult koroonaviiruse levik olnud päris suur. Aga mingit väga suurt vahet sõjategevuse n-ö normaalse taseme ja viiruseaegse taseme vahel ei ole olnud. Nii et ei saa öelda, et seda oleks nii väga palju ära kasutatud.
Loomulikult, kaudselt, kuna me ei saa kohalikke vägesid välja õpetada, siis nende lahingutase langeb ja tulevikus võib see valusalt kätte maksta. Aga see ei ole lühiajaline, vaid pigem pikaajaline perspektiiv.
Viiruse küsimus on olnud laual nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. Mis põhilised küsimused on, mida olete arutanud?
Mis puudutab NATO-t, siis, kui rääkida viiruse tõkestamisest, NATO tegeleb eelkõige tsiviilabi koordineerimisega. NATO käsutuses ei ole loomulikult mingisuguseid konkreetseid maske ega ka hingamisaparaate, küll aga on NATO käsutuses väga palju transpordilennukeid, nii NATO oma missioon kui ka suutlikkus neid lennukeid tüürida. Seetõttu ongi väga palju üksteist aidatud sellega, et on organiseeritud veoseid.
Loomulikult, NATO raames on niisugune reegel, et "kõik ühe eest, üks kõigi eest", nii et riigid proovivad igati üksteist toetada ja demonstreerida oma solidaarsust. Näiteks Eestigi on saatnud Hispaaniasse ja Itaaliasse maske ja see kõik on võetud väga sümpaatselt vastu ja väga hinnatud. Need kogused mõistetavalt Eesti puhul ei ole olnud väga suured, aga see on olnud sümboolselt oluline.
Mis puudutab Euroopa Liitu, siis konkreetselt meie näiteks kaitseministeeriumis tulime vastu Euroopa Liidu sõjalise juhtkonna palvele saata kuivtoidupakke Malisse. Kui me kujutame ette sõjaväebaase Malis, siis loomulikult nende igapäevane toitlustamine toimub nagu igal pool mujal. Kui on aga kriisiperiood, oletame näiteks, et sügisel tuleb uus kriisilaine, siis baasid suletakse ja neil on võimalik kasutada ainult kuivtoiduaineid - klassikalised sõjaväe kuivtoidupakid. Paluti päris suuri koguseid, Eestil oli võimalik aidata, saatsimegi Malisse ja Euroopa Liidu sõjaline juhtkond on meid seetõttu väga kõrgelt hinnanud.
Eesti ja Portugal on saatnud, aga teised riigid ei ole seda initsiatiivi järginud. Miks?
Ütleme nii, et kogused, mida meie saatsime, Portugal saatis, on piisavalt suured. Seal ei ole midagi dramaatilist, et nüüd oleks suured puudujäägid. Euroopa Liidu sõjaline missioon, Euroopa Liidu väljaõppemissioon - EUTM - ei ole ka väga suur. Ma usun, et esmased vajadused on seal kaetud. Ja tegelikult see ongi rohkem niisugune "igaks-juhuks kriisiabi", et olla sügiseseks laineks - me kõik ju loodame, et seda lainet ei tule - igaks-juhuks valmis. Nii nagu me siin Eestis peame selleks valmis olema, kogudes isikukaitsevahendeid, hingamisaparaate, nii peab ka missioonipiirkond selleks valmis olema.
Avatud taeva leping - see on klassikaline initsiatiiv, aga nüüd see on sattunud suurriikide mängumaale ja see võib ajalukku jääda. Mida see meile tähendab?
Ma arvan, et siin tuleb meeles pidada, et Eesti on samuti avatud taeva leppe liige ja loomulikult, kui võrrelda seda näiteks kesktegevusraadiusega tuumarakettide leppega, mis oligi tegelikult kahepoolne lepe USA ja Nõukogude Liidu, hiljem Venemaa vahel, siis antud juhul on sellel leppel väga palju osalisi - põhimõtteliselt kõik Euroopa riigid, pluss USA ja Kanada.
Kui USA tahab sellest leppest välja astuda, siis hetkel on jäetud kuuekuune mõtlemis- või läbirääkimisperiood, et Venemaa lõpetaks mitmesugused piirangud, mis NATO kontrolllendudele Venemaa territooriumi kohal on pandud. Loomulikult me loodame, et see kuus kuud on piisavalt pikk aeg, et õnnestuks arusaamatused lahendada. Kui ei õnnestu ja kui USA lahkub, siis me loomulikult mõistame ameeriklaste motiive. Ameeriklastel on ka teised vahendid info kogumiseks, eelkõige satelliidid - nii et ühtegi bitti infot neil sellest saamata ei jää. Aga väiksematele riikidele, ka näiteks Eestile on sellel leppel olnud päris suur väärtus ja me loomulikult peame siis otsustama, mida me teeme.
Kui rääkida sellest leppest natuke laiemalt, siis see on üks klassikaline usalduse loomise, usalduse ülesehitamise lepe, kus sa lubad vastasel või naabril lennata oma õhuruumis ja teha pilte - vastase sõjaväelasel lennata oma õhuruumis ja teha pilte oma sõjalistest objektidest. See on niisugune klassikaline usaldusmeede ja minul isiklikult oleks väga kahju, kui see meede lõplikult unarusse vajuks või kokku kukuks.
Ma usun, et praegu on väga suur roll diplomaatidel, et proovida see lepe päästa. Kui USA siiski lahkub, siis peame me tegema kõik otsuse, mida edasi teeme. Aga sellel leppel on olnud Eesti jaoks päris suur väärtus.
Üks faktor siin on vanamoelisus - tehnoloogia on nüüd teistsugune ja suurriikidel satelliidid teevad oma töö.
Nad teevad oma töö, aga samas seda tehnoloogiat on ka kogu aeg uuendatud. On antud uusi võimalusi, kuidas pildistada lennukitelt ja ka satelliidid ei näe kõike. Eriti väikeriigi puhul - meil puuduvadki sellised lahendused.
Aga kui me ka kujutame ette olukorda, kus teie õhuruumis on võõrriigi sõjaväelased, kes ütlevad, et ma tahan pildistada punkti A ja nüüd ma tahan pildistada punkti C, võib-olla tahan pildistada punkti B, kus on igal pool teie sõjaväebaasid, see on niisugune usaldust loov meede.
Mõnes mõttes on avatud taeva leping täiesti unikaalne leping. Isegi relvastuskontrolli lepingute hulgas on ta täiesti unikaalne ja teda oli võimalik tegelikult sõlmida ainult külma sõja lõpus - sisuliselt oli külm sõda selleks ajaks, kui selle lepingu tekstile pandi viimane punkt, juba läbi, nii et lepe hakkas kehtima alles aastast 2002.
Toimetaja: Merili Nael