Narva jõe ühisreidil kontrolliti kalamehi ja nende aluseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590307500000 | amCalendar}}
Foto: Rene Kundla/ERR

Narva jõel toimunud ametkondade ühisreidil kontrolliti kalamehi ja nende aluseid. Reidi korraldajad nentisid, et aasta-aastalt inimeste teadlikkus kasvab ja kalastamisse suhtutakse vastutustundlikumalt.

Politsei- ja piirivalveameti, maksu- ja tolliameti, veeteedeameti ja keskkonnainspektsiooni ühisreide toimub Narva jõel aastas üks-kaks. Korraldajate sõnul pole selliste reidide eesmärk mitte niivõrd eksijate karistamine, vaid selgitustöö tegemine.

"Oluline on muidugi ka koostöö harjutamine erinevate ametkondade vahel. Oluline on selle juures ka preventiivne asjaolu, et inimesed näevad, et ametid töötavad koos, et kontrollitakse ja peab olema ettevaatlik just piiriveekogudel viibimisel. Peab teadma reegleid, kuidas kus käituda," ütles Vasknarva kordoni välijuht Toomas Joakit.

Sel nädalavahetusel toimunud ühisreidil kontrolliti 130 inimest ja 80 alust, tehti kuus hoiatust ja kahel puhul alustati menetlust.

"Kalamees üldjuhul eksib selle vastu, et meil siin piiriveekogul ei tohi püüda lähemal kui 20 meetrit riigipiirile ehk peab hoidma distantsi. Kalamees, sattudes hasarti, teadmatusest või ettevaatamatusest, teinekord ka lohakusest tuleb piirile lähemale kui 20 meetrit ja siis me peame sellele reageerima," lausus Joakit.

Kalamehed suhtuvad kontrollreididesse mõistvalt. "Ma arvan, et ikka on vaja, ilma selleta ei saa. Kui on vastavad ametid olemas, siis peavad nad ka tööd tegema. Ega ma väga tihti jõel ei käi, aga kui käin, siis mõnikord ikka on kontrollitud," ütles kalamees Anatoli.

Kui nõu saavad ametnikud kalameestele anda, siis kalaõnnele nad kaasa aidata ei saa. "Kala on kadunud, et tea, kuhu ta on läinud. Üldse pole teda," rääkis Anatoli.

Kuigi kontrollijate sõnul on aastatega kalameeste teadlikkus piiriveekogudel käitumisest tõusnud, kipuvad paljud siiski veel vanast harjumusest registreerima oma veele minekut kordonis. Aja kokkuhoiu mõttes soovitatakse seda teha elektrooniliselt veebilehel www.piiriveekogu.ee. Sinna on kogutud ka olulisem info, mida on vaja piiriveekogul teada.

 

 

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: