Eesti annetatud kuivtoiduvaru jõudis Malisse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Taavi Karotamm/mil.ee

Eestist saadetud suurem kuivtoiduvaru võimaldab Malis tegutseval Euroopa Liidu väljaõppemissioonil tõrgeteta tegutseda ka võimaliku uue koroonaviiruse laine tingimustes.

Mali pealinn Bamako asub riigi rohelises piirkonnas, kus elab 90 protsenti riigi 18-miljonilisest elanikkonnast. Viirusnakatanuid on riigis praegu tuvastatud 1015 ja surnuid 63. See ei pruugi aga selles heitliku elukorraldusega riigis olla päris tõde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Määramatusega tuleb arvestada Euroopa Liidu väljaõppemissioonil, milles osaleb ka Eesti. Kaitseministeerium ja kaitsevägi otsustasid saata Malisse toidupakke.

"Väljaõppemissioonil oleks siis võimekus püsida vajadusel suletuna väliste mõjude eest. Teiseks, kui meil on olemas selleks varud ja piisaval hulgal, siis me ei konkureeri Malis olevatele toiduvarudele," selgitas Mali Eesti kontingendi ülem major Ivo Reimann.

Eesti saadetises oli 1920 toidupakki, suures osas ka kodumaist kraami. Kokku 45 000 euro eest.

"Näiteks sügisel, oletame, et kui tuleb uus kriisilaine, siis baasid suletakse ja neil on võimalik kasutada ainult kuivtoiduaineid - niisugused klassikalised sõjaväe kuivtoidupakid. Paluti päris suuri koguseid. Eestil oli võimalik aidata. Saatsimegi Malisse. Euroopa Liidu sõjaline juhtkond on meid seetõttu väga kõrgelt hinnanud," rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Seitsme aasta jooksul on Euroopa instruktorid välja õpetanud umbes 15 000 kohalikku, poole aasta kohta teeb see 1000 inimest. Nüüd on õppetegevus tardunud ja umbes pool tegevusest ära langenud.

"Hetkel hoidume sellest, et nakkusega satuks kokku instruktorid ja Mali armee treenitavad isikud. Küll aga jätkame nende tegevustega, nende nõustamistegevustega ja nendega, mis ei eelda sellist otsest ja lähedast kontakti suurema hulga rahva vahel," rääkis Reimann.

Paradoksina tundub, et kehvema elujärjega riikides pole viirus olnud nii kuri kui Lääne arenguriikides. Paljudes kriisipiirkondades ei mõõdeta eriti viiruse levikut ja valmis tuleb olla kõigeks. Nii on nenditud NATO ja Euroopa Liidu kaitseministrite aruteludes. Siiski on igasugune sõjategevus veidi vähenenud. Ka näiteks Afganistanis, kus on siiski ka ulatuslikke koroonakoldeid. Erinevad vaenujõud pole veel viirust ära kasutama asunud. Nii on just väljaõppe peatumine üks olulisemaid mõjusid.

"Kaudselt, kuna me ei saa kohalikke vägesid välja õpetada, siis nende lahingutase langeb ja tulevikus võib see valusalt kätte maksta, aga see ei ole niisugune lühiajaline, pigem pikaajalisem perspektiiv," ütles Luik.

Eesti jätkab 50 jalaväelasega tegutsemist Prantsusmaa juhitavas mässutõrjeoperatsioonis, mille staap asub pealinnast 1000 kilomeetri kaugusel kõrbepiirkonnas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: