Talvik: uue erakonna maailmavaade võiks olla keskkondlikkus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Artur Talvik.
Artur Talvik. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Elurikkuse Erakonna (ERE) liige Artur Talvik ütles ERR-ile antud intervjuus, et loodab Vabaerakonna ja ERE ühinemisest loodava erakonna sündi, sest Eestis puudub keskkondliku maailmavaatega otsedemokraatial põhinev erakond. Endine Vabaerakonna esimees rõhutas, et Elurikkuse Erakonna ülevõtmisest Vabaerakonna poolt ei saa juttugi olla.

Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna juhatused jõudsid esmaspäeval ühiste kavatsuste memorandumini, kus tehakse liikmetele ettepanek kahe erakonna baasil luua uus partei. Mis te sellest plaanist arvate?

Üldiselt olen ma nii-öelda tagasihoidlik olnud, et kuna ma olen nende mõlemaga seotud olnud, siis ma ei ole tahtnud oma oma seisukohti kuskil välja käia.

Pigem olin alguses skeptiline. Aga praegu mul on hea meel, et ollakse vähemalt sellise memorandumini jõutud. Vaatame, mis edasi saab.

Kuidas ta ennast ise seoses selle uue erakonnaga positsioneeriks?

Kui need memorandumis pandud punktid on tõesti esikohal ja kui me saame sellise ideaalilähedase struktuuri ka, mismoodi see erakond ise toimiks, siis esialgu positsioneerin ennast aktiivse lihtliikmena.

Nüüd kui tegemist oleks kahest erakonnast kokku pandud suurema erakonnaga, siis milliseid võimalusi see pakuks ja millised ideed teil seoses uue erakonnaga on?

No ilmselge on see, et poliitilise jõu saavutamiseks on rohkem seltskonda vaja ja ja üldse tundub mulle selline koondumise mõte, palju parem kui vastandumise mõte. Ehk et mida suurem seltskond teatud ideid kannab, seda parem. See nii-öelda väikeste oma liivakastis pusimine tuleb kasuks ainult suurtele erakondadele. Need liivakastid peaksid suuremad olema.

Milline võiks olla uue erakonna juhtimisstruktuur ja otsustusmehhanismid?

Ma võin siin rääkida ainult oma ideaalis. Minu arvates võiks selline esimehe kultus sellest erakonnast puududa. Ja olla võimalikult alt üles otsustusmehhanismidega. See tähendab seda, et võimalikult palju olulisi poliitilisi seisukohti võiks läbi hääletada ja tänapäevane digitaalne maailm lubab seda väga kiiresti teha.

Mind õudselt häirib see, kui mõni erakond ütleb, et tal on 10 000 liiget ja siis küsitakse esimehe käest selle erakonna seisukohta, mida ta kindlasti oma erakonna liikmetelt küsinud ei ole. Ehk et selline suhteliselt otsedemokraatlik mehhanism võiks olla.

Aga samas peaks kindlasti olema ka mingi juhtiv struktuur, kes seda süsteemi ka jälgiks ja seda toimimas hoiaks.

Kas te sooviksite ise olla selle juhtimisstruktuuri juures või kuidagi seda mõjutada?

Mõjutame oma arvamustega nagu ühes normaalses erakonnas iga liige võiks teha. Ma olin juhatuses, jaanuaris ma ei kandideerinud, et ka teised inimesed saaksid tegutseda. Kunagi võib sinna juhatusse nii-öelda tagasi kandideerida, kui seal on minu aktiivsust vaja. See ei ole kunagi minu elu unistus olnud, et olla mõne partei esimees või juhatuse liige.

Küll aga on mu unistus, et Eestisse tekiks poliitiline jõud, kes teeks oma otsuseid teistmoodi kui tavaparteid ja mõtleks nii-öelda tuleviku peale, mis nagu see koroona-aeg on kinnitanud, tuleb kindlasti teistsugune, kui me siiamaani harjunud oleme.

Kas seda uue erakonna võimalikku sündi võib teatud määral nimetada selliseks Vabaerakonna taastulemiseks või Elurikkuse Erakonna ülevõtmiseks?

Neid arvamusi on tore siin vaadata, aga initsiatiiv on tulnud Elurikkuse poolt, kes kõigepealt kutsus kokku lausa kolm erakonda. Aga siis üsna kiiresti veendusime, et Rohelised kardavad sellist julgemat struktuuri ja alt üles juhtimist.

Mis Rohelistele ei meeldinud?

Nemad tahaksid nii-öelda vanaaegne partei olla, kus juhatusel on ülisuur sõnaõigus. Ja siis nad tegid veel põhimõttelise vea, kui hakkasid oma endistelt liikmetelt inkassoga liikmemaksu sisse nõudma, mis muidugi vihastas paljud välja, kes seal Rohelistes kunagi on olnud. Ja paljud neist on täna Elurikkuse liikmed.

Nii, et jah, see initsiatiiv tuli Elurikkuse poolt ja mingisugusest ülevõtmisest [Vabaerakonna poolt] ei saagi juttugi olla. See võib-olla oli takistuseks ka Rohelistega rääkimisel.

Rohelised üsna tähtsalt ütlesid, et noh, te võite ju meie liikmeks tulla, aga mingit uut erakonda me tegema ei hakka. See oli väga kurb iseenesest. Sest keskkondlikkusele suunatud mõte on Eestis ikkagi väga tagaplaanil, aga võiks olla koondunud.

Mis peaks rohelistes muutuma, et selline laiem või põhjalikum koostöö oleks võimalik?

Nad peaks aru saama, et ajad on muutunud. Et selline väike klikk ei saa otsustada kogu erakonna eest.

Tegelikult on Roheliste erakonnas n-ö maailma pärast südant valutavaid inimesi üsna palju. Võib-olla on küsimus ka selles, et ma lugesin siin ühte Roheliste juhatuse liikme postitust, kes defineeris ennast vasakliberaalina. Ja võib-olla küsimus on ka selles, et paljud keskkonna eest muret tundvad inimesed ei defineeri ennast nii-öelda vanaaegsete ideoloogiliste stampidega ja ütlevad, et sellesuunaline mõtlemine on pigem selline postideoloogiline. Või tekkimas on mingisugune uus ideoloogia seoses maailma muutumisega.

Selliseid vanaaegsed stambid ei päde enam ja et nendest niimoodi räigelt kinni hoides võib ju juhtuda see, et ei saagi edasi liikuda. Jäädaksegi mingisuguse enesedefineerimise külge kinni ja siis sinna see kõik takerdub.

Milline võiks olla teie silmis nüüd selle uue võimaliku loodava erakonna maailmavaade?

Ma nimetaks seda ingliskeelse sõnaga enviromentalism või keskkondlikkus eestikeelsena. Ja ta oleks kindlasti otsedemokraatia eest seisev alt ülesse juhtimise või korralduse eest seisev erakond.

Otsedemokraatlike erakondade puhul ongi see, et pigem on raske defineerida seda parem-vasakskaalal või siis konservatiivsed-liberaalsed skaalal. Ka nii mõndagi meie varasemat hääletust võiks nimetada pigem konservatiivseks, mõnda, pigem liberaalseks, mõnda vasakpoolseks ja mõnda pigem parempoolseks. Ehk et ta otsiks läbi sellise otsedemokraatia kõige paremaid lahendusi ühiskonnale edasi liikumiseks.

Kas ma mäletan õigesti, et mõned aastad tagasi defineerisite Vabaerakonna maailmavaate kui vaba konservatismi?

Jah, nii see tõesti oli. Aga tegelikult otsis Vabaerakond ka võib-olla midagi uuemat.

Seal oli selline klassikaliste briti konservatiivide tiib. Ja siis oli seltskond, kes ei tahtnud ennast nii väga defineerida nende vanade skaalade järgi. Ja siis tuli selline vaba konservatismi mõiste sinna sisse.

Aga eks sellegi tähendus on tänapäeval selline segane. Kuigi maailmas liberaal-konservatism on maailmavaatena täiesti defineeritud.

Millist potentsiaali see uus partei omaks? Kui suurt toetust ta sihiks? Kellega võiks teha koostööd suurematest erakondadest?

Ma ei kujuta seda ette. Elame kõigepealt nende üldkogude tulemused üle. Siin ei tahaks ajas ette rutata. Ma pean seda memorandumit või seda esimest katset juba väga positiivseks saavutuseks. Lõpptulemusena üldkogud võivad midagi muud otsustada.

Elame need protsessid üle ja siis võib hakata järgmiste sammude peale mõtlema.

Kuigi iseenesest on arusaadav, et sellist demokraatia eest seisvat keskkonnaliikumist on ka Eestis väga vaja. Seda näitab ka Euroopa kogemus, et paljudel keskkonna eest seisvatel erakondadel, on ükstapuha, kuidas nad ennast nimetavad, kas rohelisteks või millekski muuks, on viimasel ajal päris hästi läinud valimisel.

Sihikul uue partei mõistes võiks olla ikkagi praegu ju kohalikud valimised?

Jah, kuigi kohalikud valimised pole nüüd see koht, kus sa ideoloogiat ellu viia saad. Ka kohalik omavalitsus võib ennast kuulutada mahedaks või midagi sellist.

Aga kahetsusväärselt on hetkel ikkagi nii, et suuri otsuseid tehakse seal riigikogus ja eriti neid, mis puudutavad ideoloogilist lähenemist. Kohalik omavalitsus on pigem ikkagi haldusjuhtimine. Vähemalt mulle isiklikult see küll mingi eesmärk ei ole. Ma mõtlen sügavalt, kas oleks mõistlik üldse kandideerida kohalikel valimistel.

Aga sellest ma olen aru saanud juba siis, kui Vabaerakonnaga selle vea tegime, et me ei osalenud kohalikel valimistel, et seda viga korrata ei tohiks.

Nii, et praegu loodav erakond peaks ikkagi minema kohalikele valimistele kandideerima?

Jah, peaksid kindlasti minema.

Kas selle peale on ka keegi mõelnud juba, mis erakonna nimeks võiks panna?

No huumorivõtmes on sotsiaalmeedias neid lahendusi palju pakutud, aga see ongi järgmine etapp. See põhimõte, et moodustatakse uus partei, siis seal asutamisdokumendis on vajalik juba nimi. See tähendab siis seda, et kindlasti peaks läbi hääletama ka nime enne asutamisdokumendile jõudmist. Kui nii kaugele üldse jõutakse.

Ja ma väga loodan, et leitakse hea nimi ja minnakse edasi. Tihtipeale sellised jamad kipuvad tulema just selliste väikeste asjadega nagu nimevalik. Kellegile ei sobi lihtsalt see nimi ja siis ta hakkab kõige vastu seisma.

Millised need huumorivõtmes sündinud nimed praegu on? Vaba Elurikkus või?

Noh, jah. Või Rikkusevaba Erakond jne. Las räägitakse, meil endalgi on liikmete listis selline huumorivõtmes küsitlus üleval.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: