Eesti esimese kvartali majanduslangus oli 0,7 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590728580000 | amCalendar}}
Ehitus
Ehitus Autor/allikas: ERR

Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7 protsenti.

Jooksvates hindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on märgatavast koroonaviiruse mõjust eelneva puhul veel raske rääkida. "Küll aga on viirusel ilmselt olnud juba negatiivne mõju kaubandusele, transpordile ning majutusele ja toitlustusele," lisas ta.

Lisandväärtus kasvas kaks protsenti ning eelkõige vedasid seda kasvu info ja side tegevusala koos ehitusega.

Peamiseks majanduskasvu piduriks oli põhiliselt olematu talve ja väheste küttekulude tõttu energeetikasektor. Suurtest tegevusaladest mõjus majanduskasvule negatiivselt juba eelmise aasta teises pooles aeglustuma hakanud töötlev tööstus.

Majanduslanguse peamiseks põhjuseks on netotootemaksud, mis langesid esimeses kvartalis 18,8 protsenti. Eelkõige tingisid selle käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumiste vähenemised.

Sarnaselt kaubanduse aeglustumisele ja langusele käibemaksu laekumises, aeglustus märgatavalt ka eratarbimise kasv.

Eratarbimine kasvas vaid 0,3 protsenti, mis on kõige nõrgem näitaja pärast eelmist suurt kriisi.

"Kuigi investeeringud langesid 6,9 protsenti, siis ei saa me siin samuti rääkida koroonaviiruse mõjust. Pigem on põhjusteks töötleva tööstuse pikemaajalisem langustrend ja lisaks oli eelmise aasta esimeses kvartalis väga kõrge investeeringute tase, millega võrrelda," selgitas Müürsepp.

Peamiselt vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Seevastu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatitesse ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse kasvasid.

Eksport langes esimeses kvartalis 2,6 ja import 5,2 protsenti. Sarnaselt töötlevale tööstusele näitas väliskaubandus aeglustumist juba möödunud aastal.

Kui kaupade eksport ja import pöördusid langusesse eelmise aasta lõpus, siis nüüd tegi seda ka teenuste väliskaubandus. Enim mõjutasid langust elektroonikaseadmed ja reisiteenused.

Möödunud aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 3,7 ja võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga 0,8 protsenti.

Eesti majanduslangus regiooni suuremaid

Põhja- ja Baltimaades vähenes esimeses kvartalis SKP aastases võrdluses Eesti kõrval vaid Lätis, ülejäänud riikides see veel suurenes, tõi esile Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kvartali võrdluses olid aga kõikide riikide, välja arvatud Leedu, majandused languses. Eesti langus kvartali võrdluses oli meie regiooni kõige suurem ning see oli euroala keskmise languse -3,8 protsendi lähedal.

Tegevusalasid, kus lisandväärtus kasvas, oli rohkem kui vähenenud lisandväärtusega tegevusalasid. Kasvu vedasid peamiselt ITK ja ehitus, kus lisandväärtus suurenes vastavalt 25 ja 16 protsenti. Nende tegevusalade kasvud ei ole aga püsivad. Aprillis vähenes juba kõikide tegevusalade, sealhulgas ITK käive.

Kriisi mõju ehitusele jõuab samuti viitega. Jätkuvalt pidurdas kasvu energiatootmise tugev vähenemine. See tegevusala on languses juba alates möödunud aasta algusest. Töötlev tööstus, mis on peamine kaupu eksportiv tegevusala ja mis sõltub palju välisnõudlusest, vähenes kaks protsenti.

Eratarbimine pidurdus

Eratarbimise kasv esimeses kvartalis sisuliselt pidurdus. Swedbanki kaardimaksete käibe statistika näitab, et eratarbimine hakkas aeglustuma alles märtsi alguses ning märtsi teisel poolel, pärast eriolukorra kehtestamist, läks see tugevasse langusesse. Aprilli alguses kaardimaksete käivete vähenemine süvenes ning seejärel hakkas langus tasapisi aeglustuma.

Investeeringute vähenemine -7 protsenti oli ootuspärane. Ettevõtete investeeringud vähenesid küll ligi viiendiku võrra, kuid valitsemissektor suurendas oma investeeringuid veerandi ja majapidamised kümnendiku võrra. Osaliselt aitas investeeringute langusele kaasa möödunud aasta alguses tavapärasest kõrgem võrdlusbaas. Investeeringud ongi viimastel aastatel olnud väga ebaühtlased - tugevale kasvuaastale järgneb nõrgem või isegi langusega aasta.

Muutus tegevusalade kaupa. Autor/allikas: Statistikaamet
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: