Twitter leidis, et Trumpi säuts Minneapolis toimuvate rahutuste kohta - "Kui algab rüüstamine, algab ka tulistamine" ("when the looting starts, the shooting starts") - rikub ettevõtte vägivalla kajastamist puudutavat poliitikat. Ettevõte peatas ka võimaluse, et inimesed saaksid Trumpi postitust edastada, aga tegi seda alles siis, kui 23 000 Twitteri-kasutajat olid jõudnud seda juba teha, vahendas Politico.

....These THUGS are dishonoring the memory of George Floyd, and I won't let that happen. Just spoke to Governor Tim Walz and told him that the Military is with him all the way. Any difficulty and we will assume control but, when the looting starts, the shooting starts. Thank you!

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 29, 2020

"Me astusime samme, et hoida ära teiste inimeste innustamine vägivaldsetele tegudele, kuid hoiame seda säutsu Twitteris nähtavana, sest on tähtis, et avalikkus saaks seda näha, arvestades toimuva avalikku tähtsust," teatas Twitter oma postituses.

Trump tegi oma postituse pärast seda, kui protestid mustanahalise mehe tapmise pärast valgenehalise politseiniku poolt muutusid Minneapolises vägivaldseks.

Twitteri samm tuli päev pärast seda, kui president Trump oli allkirjastanud korralduse, millega soovis karistada Twitterit, Facebooki ja Google'it tegevuse eest, mis tema hinnangul ohustab sõnavabadust.

Tehnoloogiaeksperdid ja sõnavabaduse aktivistid on siiski toetanud Twitteri poliitikat kontrollida Trumpi säutsudes esitatud väiteid, leides, et see on vajalik ohustatud rühmade kaitseks, kirjutas Politico.

Trump põhjendas aga regulatsiooni vajadust sellega, et kõnealused ettevõtted ei ole enam neutraalsed suhtlusplatvormid, vaid tegelevad ise poliitilise aktivismiga. Seni on suured sotsiaalmeediaettevõtet kõnealusele internetiplatvorme käsitlevale regulatsioonile viidates vabastanud end vastutusest avaldatava sisu eest.

Jõustumise korral muutuvad sotsiaalmeediakanalid nagu Twitter ja Facebook enam avatuks kohtuasjadele. ABC News teatas, et asjatundjate hinnangul jääb määrus kõige tõenäolisemalt siiski hambutuks ning selle seaduseks muutmine on kongressi ja mitte presidendi pädevuses. Ühtlasi võib sellega kaasneda põhiseaduslikke probleeme.