Ühine eurovõlakiri tähendaks sisuliselt seda, et raha laenatakse ühiselt, kuid seda kasutada saavad rahanduslikult kehvemas seisus riigid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on ju vana soov, et Lõuna-Euroopa oma lõtva eelarvepoliitikat teiste kaela solidaarseks muudaks. Arvan, et me ei tohiks ka praegu seda lasta juhtuda," ütles rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Jürgen Ligi.

Sama seisukoha poole kaldub ka valitsus.

"Siin on öelnud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon selge sõnumi, et kui räägime konkreetselt koroonavõlakirjadest, siis see ei ole meie arvates parim meede. Aga Euroopa Liit ei jäta kunagi oma liikmesriike hätta ja ma olen täiesti veendunud, et need riigid, kes on saanud tugevasti pihta - Hispaania, Itaalia, aga ka Belgia -, kui abi vajatakse, tuleb seda anda. Tuleb siis leida teisi meetmeid, teisi võimalusi," rääkis peaminister Jüri Ratas (KE).

Ratase sõnul on ühisvõlakirjade küsimuses liikmesriikide eriarvamus nii suur, et selle ületamine järgmise nädala ülemkogul pole realistlik.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on juba praegu olemas mitmeid võimalusi hätta sattunud riike toetada.

"On juba mitmeid toetusvõimalusi olemas. On see siis läbi ESM-i, läbi investeerimispanga. Samuti on väga suuri rahasid praegu euroalale toomas täiendavalt Euroopa Keskpank. Need toetusmeetmes on tegelikult üsna suured praegu," selgitas Mertsina.

Tema sõnul tasuks ehk juurde mõelda variante, kuidas riikide laene käendada.

"Iseenesest praegu sellise täiendava ühise võlakirja loomise juures on probleem ka see, et see võtab väga palju aega," lisas ta.

Teine vastuseta küsimus on, kuidas investorid sellisesse tootesse suhtuksid ja miliseks kujuneks selle intress.