Euroopa Komisjon avalikustab majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ursula von der Leyen
Ursula von der Leyen Autor/allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon tuleb täna välja Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve ja majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekuga. Majanduse turgutamiseks plaanib komisjon võtta laenu, mis läheb nii liikmesriikidele edasi laenamiseks kui ka toetusteks.

Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve jääb suurusjärku triljon eurot, Euroopa Komisjon on rääkinud ühislaenust ja täiendavast triljonini ulatuvast taaskäivitusfondist laenude ja toetuste näol.

Saksamaa ja Prantsusmaa eelmise nädala ettepanek nägi ette Euroopa Liidu ühislaenu eest 500 miljardi ulatuses täiendavaid toetusi. Toetused läheksid läbi eelarve majanduse turgutamiseks vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele ehk rohe- ja digiinvesteeringuteks, vastupidavuse ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks, tervishoidu ja täiendavalt ka ühtekuuluvuspoliitikasse.

Kui palju, mille alusel, kellele ja milleks täpselt, selgub kolmapäeval, kui komisjoni president Ursula von der Leyen ettepanekut Euroopa Parlamendile tutvustab. Laenu tagasimaksed algaksid 2028. aastal järgmistest Euroopa Liidu eelarvetest, mis tähendab, et siis jäävad toetused väiksemaks või tuleb suurendada sissemakseid. Komisjon võib selle asemel pakkuda välja aga hoopis uued maksud, nagu plastimaks, süsinikukaubanduse maksud ja digimaks.

Kui ühislaenu suuruseks kujuneb 500 miljardit eurot, on Eesti osa selles suurusjärgus miljard eurot. Ühislaen on rõõmustanud kriisist räsitud ja ühtlasi suure võlakoorma all Lõuna-Euroopat, ent teinud murelikuks konservatiivset eelarvepoliitikat ajavaid jõukaid eelarvesse sissemaksjaid riike. Kesk- ja Ida-Euroopa on jäänud äraootavale positsioonile, oodates konkreetset ettepanekut.

Meie piirkond on Euroopa Liidu eelarvest seni kasu lõiganud ja tervikpildis jääb see kindlasti nii ka kolmapäevase pakkumisega, kuigi tõenäoliselt kaldub rahakott rohkem lõunariikide suunas. Nii võib arvata, et Euroopa pealinnad kaaluvad läbi kõik pakkumise detailid.

Samas on iga euro lugemise kõrval vähemalt sama oluline üldine pilt ehk küsimus sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu vastus kriisile, mis lõhesid riikide vahel süvendab ja ühendust rebestada ohustab, kas selleks on siis ühisvõlg ja tihedam integratsioon.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: