Elektrihind kerkib kolmapäeval merekaabli rikke tõttu ligi kaheksa korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elektrikilp.
Elektrikilp. Autor/allikas: Priit Luts/ERR

Leedu ja Rootsi vahelise merekaabli rikke ning Riia elektrikatkestuse tõttu kerkib kolmapäeva hommikul Eestis elektrihind kuni 255 euroni megavatt-tunnist, mis on ligi kaheksa korda enam kui tavaliselt. Eesti Energia pani koormuse toetamiseks tööle ka pikalt seisnud Narva elektrijaamad.

"Kaabel on 700 megavatti, mis on praktiliselt nii palju kui Eesti praegusel ajal juunikuus elektrit tarvitab. Balti riikide varustamisel Põhjamaadest tuleva odava hüdroenergiaga on tal väga suur roll. Pühapäeva hommikul kukkus ta avariiliselt rivist välja ja see elekter tuli kohapealse tootmisega koheselt asendada," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ERR-ile.

Elektrituru puudujäägiga seoses on Eesti käivitanud oma elektrijaamad "Asja teeb veel hullemaks see, et üks EstLink, mis Eestit ja Soomet ühendab on väljas korralises remondis ja see seda varustuse olukorda siin Baltikumis teeb pingelisemaks. Kaua see NordBalti katkestus kestab, selle kohta info praegu puudub, kuna tegemist on avariilise rikkega," lisas Sutter.

Elektri hind on Eestis kolmapäeval ligikaudu kella kaheksast kella neljani ligikaudu 200-250 eurot megavatt-tunnist. Sutteri sõnul on see tase tavapärasega võrreldes ligi kaheksa korda kõrgem.

Teisipäeval toimus suur elektrikatkestus ka Lätis, kui Riias plahvatas üks kõrgepingekaabel ning seetõttu lõpetas töö gaasielektrijaam.  Ka Läti intsidendi puhul ei ole veel teada, mis juhtumi põhjustas. "Eesti-Läti-Leedu turg on omavahel hästi ühendatud ja kui sealt kukub suur tootmisüksus välja, mis on üks Riia gaasil töötab elektrijaam, siis pakkumist jääb vähemaks," lisas ta. Sutteri sõnul võib üheks põhjuseks Riia katkestuse taga olla tugev äike.

Tavaliselt tarbitakse elektrit päeval rohkem ning õhtupoole tarbimine langeb, mistõttu on ka päeval elektri hind kõrgem. "Elektriturul on praegu olukord üsna pinev," lisas Sutter.

"Tegelikult meie soojuselektrijaamad Narvas on päris pikalt seisnud ja me oleme põhiliselt kasutanud seal ühte elektrijaama osa ainult põlevkiviõli tootmisest tekkinud gaasi põletamiseks, pühapäeva hommikust oleme neid järjest käivitanud. Meil on valmisolek olemas, oleme lubanud omanikule, et me 1000 megavatti võimekust hoiame endal alles, kuigi me neid igapäevaselt ei kasuta, eriti praegusel ajal, kus Põhjamaadest odavat elektrit on palju tulnud. Täna on väga selgelt näha, et peame hoidma seda kohapealset tootmisvõimekust, et sellistes olukordades on meil võimalik Eestimaal tuled põlemas hoida," sõnas Sutter.

Sutteri sõnul on olukord üsna eriline, kuna praegu on Põhjamaades olnud elekter väga odav ja riike ühendavad kaablid seetõttu olnud kõvasti töös, Eestis on seejuurse olnud ka vähe kohalikku tootmist. "Võib-olla kui see oleks juhtunud olukorras, kus meil oleks kõik jaamad töös, poleks seda nii palju märganud," ütles Sutter.

Eesti Energia juhi sõnul ei ole meenu lähiajaloost sarnast intsidenti, kus oleks nii mitu halba asja kokku sattunud. "Eskaleerumised juhtuvad, kui halvad asjad satuvad samale ajale ja fakt on see, et pool Lätit oli pime täna mingi aja."

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: