Venemaa hoiab enda käes Eesti 5G tulevikku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaa lipp teiselpool Eesti-Vene piiri
Venemaa lipp teiselpool Eesti-Vene piiri Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Venemaa kasutab Eesti 5G tehnoloogia arenguks olulisi sagedusalasid kosmosesideks ja telekanalite levitamiseks. Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on aastaid pidanud läbirääkimisi, et Venemaa need sagedusalad vabastaks, kuid seni tulutult.

Vaidlustele selle üle, kuidas jagada operaatorite vahel laiali 5G mõttes kõige magusam sagedusala, ei paista lõppu. Aga lahendamata on ka hoopis keerulisem rahvusvaheline küsimus.

3400-3800 MHz küündiva sagedusala ülemist poolt kasutab aktiivselt Venemaa. See tähendab, et ilma Venemaa loata ei tohi sagedustel 3600-3800 MHz ükski raadiolaine üle idapiiri kanduda.

Tehnilise järelevalve ameti sagedustalituse juhataja Erko Kulu rääkis ERR-ile, et Venemaa kasutab neid sagedusi kosmosesideks.

"Vastavalt ITU (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit) regulatsioonile see sagedusvahemik ongi satelliitsideks ette nähtud. Kui me räägime, et mobiilside tahetakse rakendada sinna, siis see on tegelikult Euroopa enda regulatsioon. Selles mõttes ei tee Venemaa midagi valesti. Kõik on õige ja reeglitepärane," ütles Kulu.

Eesti pole oma mures üksi. Venemaalt on sageduste kasutamiseks luba küsinud pea kõik Euroopa Liidu idapiiri riigid. Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm teab rääkida, proovitud on nii ühekaupa kui üheskoos Euroopa Komisjoniga, kuid seni tulutult.

"Soomlastel on küll õnnestunud üks ilma tähtaegadeta ja konkreetsuseta ühiste kavatsuste kiri Vene sideministeeriumiga allkirjastada. Aga ka Venemaa ise on selle 5G sagedusalaga hädas, sest suur osa sellest alast on seal selliste rakenduste all kinni, mida kasutab sõjavägi."

Kui Venemaa siiski otsustab naabritele ja oma sideoperaatoritele vastu tulla, peab ta tegema suuri investeeringuid, et oma satelliitside ümber häälestada.

Praegu arendatakse Venemaa 5G tehnoloogiat madalamatel või kõrgematel sagedustel. Madalamatel sagedustel vähenevad kiirused ja andmemahud, kõrgematel sagedusaladel leviala. Lisaks nõuab iga ebastandardne lahendus ebastandardseid seadmeid, mis tähendab telekomifirmadele lisakulu.

"Pikas perspektiivis, ega me ei oska öelda, millised arengud seal olla võivad. Võib-olla kümne aasta perspektiivis räägime, et ka seal (3600-3800 MHz sagedusalas Venemaal) on mobiilside. Seda on täna raske ette ennustada," rääkis Kulu.

Takerdunud on ka teine 5G sagedusala konkurss

Niisama ennustamatu on, mis saab teisest Eesti 5G jaoks olulisest sagedusalast. Veel läinud aastal lootis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et tänavu kevadel kuulutatakse Eestis välja konkurss 694–790 MHz sagedusala jaotamiseks.

"Kuna seal on sagedus kõvasti madalam, siis see tähendab, et ta levib ka kõvasti kaugemale. Ta sobib väiksema populatsiooniga alade katmiseks, kus on vähem baasjaamasid ja kus pole vaja nii suuri kiiruseid, kui suurtes linnades," selgitas Kulu.

Hiljuti saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman Euroopa Komisjonile kirja, kus tõdes, et plaanitud konkurss lükatakse edasi, kuna läbirääkimised Venemaaga on olnud viljatud.

"700 MHz sagedusala kõrgemas otsas on Venemaal televisiooni ringhäälingu saatjad. Tegelikult meil oli seal televisoon kasutuses kuni 2017. aastani. Me planeerisime selle ringi ja vabastasime selle sagedusala just selleks, et valmistada ette mobiilsidele üleminekut," märkis Kulu.

Läti lubab need sagedusalad telejaamade alt vabastada 2022. aasta suveks.

"Me oleks saanud selle sagedusala kasutusele võtta, et võib-olla tõesti seal oleks olnud mõned piirangud Lõuna-Eestis selle ajani, kuni ka Läti lõpetab oma saatjate kasutamise."

Aga suurem takistus on ikkagi Venemaa. Idanaaber on jäänud samale seisukohale, millest nad teatasid meile juba viisakas vastuskirjas 2017. aastal. Meie ettepanek lubada Eestil samadel sagedustel 5G võrke rajada neile ei sobi, sest see segaks venelaste telelevi.

"Meil ei ole mitte ühtegi kuupäeva laual Vene poolt, mis ütleks, et nad plaanivad loobuda sellest sagedusalast," ütles Kulu.

Nagu ka kõrgematel sagedustel, pole Eesti oma mures üksi. Ühelt poolt annab see meile läbirääkimistel rohkem jõudu, teisalt jälle teeb keerulisemaks tulemusele jõudmise.

"Venemaa jaoks tähendaks kogu selle piiriala ümberplaneerimine ikkagi väga suuri investeeringuid. Ja senikaua, kuni venemaal on täiesti õigus televisiooni seal kasutada, järgivad nad siseriiklik vajadusi," märkis Kulu.

Lootus on Venemaa enda huvidel

Niisiis ei paista Eestil lootust idanaabri heatahtlikkuses, küll aga sealses huvis 5G vastu. Sestap ei kiirusta Eesti ka 700 MHz konkursi väljakuulutamisega ja ootab, et ehk hakkavad Venemaalgi tuuled pöörduma.

"Tegelikult on näha, et seal on ka muudatusi naabrite juures. Kui eelnevalt oli tugevasti näha, et seal on see sagedusala ainult televisioonile, siis viimasel ajal paistab, et mobiilsideoperaatorid on selle sagedusala vastu huvi tekitanud. Äkki on võimalik seal ikkagi mingeid kokkuleppeid saavutada aga garanteerida seal midagi ei saa,"ütles Kulu.

Ta rääkis veel, et tehnilist laadi kirjavahetust peavad meie ametnikud naabritega igapäevaselt. Aga ametlikke läbirääkimisi ja kohtumisi toimub harvem. 2015. ja 2017. aasta kohtumisele järgnes veebikohtumine läinud aasta lõpus. Tänavu kevadel pidi Vene delegatsioon Tallinnasse tulema, kuid see jäi koroonaviiruse tõttu ära. Kas ärajäänud kohtumine sel aastal toimub, pole veel kindel.

Juhul, kui idanaaber jääb oma senistele seisukohtadele kindlaks, ei tähenda see, et Eesti 5G areng juba enne hoo sissesaamist seiskub. Osa sagedusalasid saame kasutada ka Venemaa nõusolekuta. Erko Kulu lisas, et 3600-3800 MHz sagedusala tohiks kindlasti kasutada ka siseruumides, kohalike võrkude tegemiseks.

"Lääne-Eesti sobiks tõenäoliselt ka, oleneb, kui kõrged mastid ja kui võimsad. Võib-olla me räägime ka Ida-Eestist, aga see sõltub baasjaamade konfiguratsioonist. Iga olukorda me koordineerime eraldi."

Sama lugu on 700 MHz sagedusalas.

"Lääne pool me tõenäoliselt saame rakendada seda sagedusala, ida pool oleneb täiesti mobiilside parameetritest. Mingisuguseid võimalusi seal on, aga suures plaanis laheneks olukord ikkagi siis, kui ka Venemaal sama sagedusala mobiilsideks kasutusele võetaks," ütles Kulu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: