Telekomifirmad kritiseerivad Siemi 5G konkursi muudatuste pärast
Telekomifirmad kritiseerivad IT-ministri otsust jagada 5G konkursil sagedusala neljaks osaks, sest nende hinnangul ei saaks väiksema sagedusribaga pakkuda kvaliteetset 5G teenust, vaid 4G edasiarendust.
Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni liit (ITL) märgib minister Raul Siemile saadetud kirjas, et kui minister kavatseb muudetud tingimustega konkursiga edasi minna, ei ole võimalik telekomifirmadel pakkuda oodatud 5G teenust, vaid ainult edasiarendust praegusest 4G võrgust.
ITL-i hinnangul pole ministri määruses väljapakutud lahendustega võimalik pakkuda senisest ehk 4G tasemest suuremaid andmeside kiiruseid ega andmeedastusmahte.
Veel praegu kehtivate konkursitingimuste järgi jagataks Eestile eraldatud 5G sagedusala kolmeks, kuid selle vastu on sõna võtnud konkurentsiamet ja kõige rohkem telekomifirma Levikom, kes käis tingimuste pärast pikalt kohut majandusministeeriumiga. Nii ameti kui Levikomi peamine argument oli konkurentsi piiramine.
ITL-i hinnangul ei piiraks kolm luba konkurentsi ning sagedusala neljaks jagamine tõstaks tarbija jaoks hoopis hinda. "Kolme loa asemel nelja loa välja andmine kiirkorras ja läbimõtlemata tingimustel ei ole konkurentsi edendav meede," märkis liit.
Tele2 nõuab neutraalset võrku
Tele2 soovitab ministrile saadetud kirjas põhjalikult analüüsida operaatorineutraalse 5G sidevõrgu rajamist. Ettevõtte hinnangul avaks neutraalne võrk tehnoloogia kõigile huvitatud ettevõtetele, mitte ainult mobiilioperaatoritele. "See oleks Eesti jaoks tõeline innovatisoonimootor, mitte suletud taristu mudel nagu praegu, kus kogu traadita juurdepääsu kontrollivad kolm operaatorit," leidis Tele2 Eesti juht Chris Alan Robbins.
Robbins märkis, et kui nii Tele2, Elisa kui Telia hakkavad oma võrku rajama, tähendaks see rohkem elektritarbimist ja visuaalset saastet, sest avalik ruum, ürituste toimumiskohad, teed, pargid, ja katused oleksid "massiivselt täidetud" 5G-saitidega. Lisaks lubaks ühine võrk riigile kergemini maandada küberjulgeolekuga seotud riske, mida on seostatud "mõne 5G seadmete tootjaga", kirjutas Robbins ministrile.
Robbins soovitab eraldi 5G võrgu rajada ka selleks, et olemasolevatele 4G ja 3G võrkudele oleks neutraalse võrgu rajamine väga keeruline ning 5G lahutamine eelmise põlvkonna võrkudest oleks tulevikku vaadates mõistlik.
Robbinsi sõnul oleks Eesti neutraalse võrgu rajamisel maailmas esirinnas, praegu tehakse selles suunas esimesi samme ainult Malaisias, Hollandis ja Austrias.
Neutraalse 5G võrgu rajamine oleks soodsam ka tarbijatele, märkis Robbins.
Telekomifirmad soovitavad ministril aja maha võtta
Telia Eesti AS-i peadirektor Hans Robert Pajos märkis, et ministri suunamuutus, arvestades, et riik on näinud tükk vaeva, et kohtutes tõestada sagedusala kolmeks jagamise põhimõtte õigsust, on arusaamatu.
Pajos kirjutas Siemile, et nelja sagedusloa väljandmine kolme asemel ei edenda Eestis konkurentsi ega soodusta investeeringuid. Ka Pajos märkis, et mida väiksem ribalaius operaatori kasutusse antakse, seda enam vähendatakse võimalust ehitada välja kvaliteetseid teenuseid pakkuda võimaldav 5G võrk.
"50 MHz (megahertsi) spektriga sagedusjaotuse puhul ei ole tehnoloogiliselt võimalik täielikult ära kasutada 5G võrku paigaldatavate seadmete potentsiaali," märkis Pajos ning tõi võrdluseks suurte investeeringute toel ehitatava 100 km/h kiirust võimaldava maantee, millel riigi poolt tehtud valikute tõttu saab kulgeda vaid 50 km/h kiirusega.
Pajose sõnul ei tähendaks Siemi plaanitavad muutused mitte konkurentsi suurenemist, vaid tekitaks tõsise ohu Eesti digiühiskonna arengule ja kahjustaks avalikke huve. "Taolise sagedusressursi jaotuse puhul jääb tarbijate ootus ülikiire 5G mobiilside kasutuselevõtuks veel väga pikalt täitmata. 5G võrkude pinnal pakutavaid ülikiireid 5G ühendusi, mida on kaua oodatud ja ka riigi poolt 5G teekaardi loomisel kirjeldatud, pole sellise sagedusjaotuse korral võimalik luua," kirjutas Pajos ministrile.
Pajos toob hoiatavate näidetena Läti ja Rootsi, kus samuti jagati operaatoritele 100 MHz ribalaiuse asemel 50 Mhz (Rootsis vaid 20 kuni 40 MHz) ning 5G võrkudega pole märkimisväärseid arenguid toimunud. Rootsis hakati 5G võrgus opereerima alles siis, kui hiljuti anti ühele operaatorile kasutamiseks 80 MHz kanal.
Pajose sõnul peaks Eesti pigem minema Soome teed, kus 5G sagedusala jagati kolmeks nig kõik kolm ettevõtet pakuvad 5G võrgu teenuseid.
Levikom on ainsana rahul
Riigilt 5G konkursi tingimuste muutmist nõudnud Levikom on arusaadavalt minister Siemi esitatud uute tingimustega kõige rohkem rahul.
Levikomi juhatuse esimees Toomas Peek märkis Siemile saadetud kirjas, et ettevõte toetab nii nelja sagedusloa väljastamist sagedusalas 3410-3800 MHz kaheksa sagedusplokina kui ka hilisemaid plaane sagedusplokkide liitmiseks, kui Venemaalt saadakse luba sageduste kasutamiseks.
Peek kritiseeris ka teiste telekomifirmade väiteid, et uue määrusega väljapakutud väiksemate sagedusplokkide jaotus ei luba 5G võrku mõistlikult rajada. "50 MHz kanalilaius on 5G standardile vastav, mida peavad võrgutehnoloogia pakkujad varem või hiljem toetama ning teadaolevad 5G tugijaamade tehnilised lahendused võimaldavad majandusministeeriumi poolt väljapakutud sagedusplokke tehniliselt realiseerida ilma kulukaid erilahendusi või ringiehitamisi vajamata," märkis Peek.
Kui Levikom välja arvata, siis ülejäänud telekomifirmad soovivad, et konkursitingimuste muutmiseks on vajalik avalik konsultatsioon ning erinevate variantide analüüs. Teisisõnu soovitatakse minister Siemil aeg maha võtta ning asjaosaliste ja spetsialistidega aru pidada.