Stoltenberg: NATO peab Hiina survele globaalselt vastu astuma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / FRANCOIS WALSCHAERTS

Hiina ähvardab lääneriikide avatud ühiskondi ja isikuvabadusi, hoiatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ning kutsus allianssi üles Pekingi survele üleilmselt vastu seisma

"Hiina tõus nihutab põhimõtteliselt globaalset jõutasakaalu, ta karmistab võistlust majandusliku ja tehnoloogilise ülemvõimu saavutamiseks, mitmekordistab avatud ühiskonnale ja isikuvabadustele avalduvaid ohte ning suurendab survet meie väärtustele ja elulaadile," ütles Stoltenberg kõnes, milles tutvustas oma nägemust NATO arengust aastani 2030 ja mida vahendas ajaleht The Times.

"Nad tulevad meile küberruumis üha lähemale, me näeme neid Arktikas ja Aafrikas, näeme nende huvi meie kriitilise infrastruktuuri vastu," jätkas ta. "Nad teevad Venemaaga üha tihedamat koostööd. Sellel kõigel on NATO liitlaste julgeoleku jaoks oma tagajärjed," tõdes alliansi tegevjuht.

"NATO ei näe Hiinat uue vaenlasena," rõhutas Stoltenberg. "Aga . . . neil on juba [maailmas] suuruselt teine ​​kaitse-eelarve. Nad investeerivad suuri summasid tänapäevastesse sõjalistesse võimetesse, sealhulgas rakettidesse, mis ulatuvad tabama NATO liitlasriike," lisas ta.

NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon loodi 1949. aastal pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidu survele vastu seismiseks ning selle fookuses on seni olnud peamiselt külma sõja geopoliitiline kese Euroopa. Kuid USA presidendi Donald Trumpi võimule tõusule on järgnenud hoiatused vähendada Ameerika toetust alliansile ning selle asemel enam Hiinale keskenduda.

"Vaadates 2030. aastat, peame globaalsete reeglite ja institutsioonide kaitsmiseks tegema veelgi tihedamat koostööd mõttekaaslastega, nagu Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea," ütles Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul on koroonaviiruse pandeemia suurendanud julgeolekualaseid pingeid ja muutnud seniseid suundumus, viidates Läänes kasvavale teadlikkusele ohtudest, mis võivad tekkida, kui tugineda üksnes Hiinas toodetavale kaubale ja tehnoloogiale.

Mais teatas Ühendkuningriik, et vaatab üle Hiina telekommunikatsiooni hiiglase Huawei rolli 5G-võrgu ülesehitamisel pärast Washingtonist ja teistelt niinimetatud Viie silma alliansi (USA, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) liikmetelt lähtunud survet.

Esmapäeval ütles aga NATO liikmesriigi Taani kaitseminister Trine Bramsen, et Taani soovib välistada viienda põlvkonna (5G) sidevõrkude rajamiseks tehnoloogiatarned riikidelt, mis ei ole Taanile julgeolekuliitlased.

Alates viirusepuhangust on Hiina muutunud tegevus Lõuna-Hiina meres veelgi agressiivsemaks ja asunud Hongkongis "ühe riigi, kahe süsteemi" struktuuri lõpetama, et viia see tihedamalt Pekingi kontrolli alla.

Peking on võtnud Taiwani suhtes tugevama joone, loobudes oma aastakümneid kestnud mantrast saare rahumeelse taasühinemise kohta, tekitades muret Taipeis ja tema toetajate seas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: