Valitsus kiitis sel nädalal heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu 2021–2027 aastate eelarve läbirääkimisteks. Valitsus soovib, et taaskäivitamise kava rahastamise otsuse teeks riigikogu.

"Mul on sellline tunne, et Eesti taktika antud juhul on see, et sõnastada võimalikult erinevate väljumisvõimalustega otsus ja mitte minna kuhugi Saksamaa ja Hollandi tülisse keset platsi seisma," ütles Samost.

"Selline pragmaatiline ja eestilik lähenemine Euroopa Liidu asjadele. Kuigi minu jaoks on üllatav see EKRE kaasatulek ikkagi potentsiaalselt võimaliku ühisvastutusega Euroopa Liidu ühiste võlakohustuste eest. See on asi, mis ilmselt näitab ka EKRE-t uues valguses," lausus Samost.

"Sellel samal pressikonverentsil ma kuulsin ka oma kõrvadega, kuidas Mart Helme ütles, et tuleb ära hoida Euroopa Liidu kokku kukkumine. Ka see on juba päris huvitav lause," sõnas Samost.

Sildam märkis, et valitsuse otsuse juures olevas seletuskirjas on öeldud, et selle Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava ei muuda Euroopa Liidu olemust ja selle õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122, mille lõige üks näeb ette võimaluse kehtestada liikmesriikide solidaarsuse vaimus majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid.

Samost tõi välja, et valitsus ütleb laias laastus kolme asja. "Esiteks - riigikogus tuleb hääletus. Teiseks - Eesti on valmis kaaluma ühekordselt erandkorras ajutiselt ja ajaliselt piiritletud laenu võtmist selle kava rahastamiseks Euroopa Liidu eelarve kaudu, aga viisil, et liikmesriigid ei garanteeri üksteise kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees ja tagasimaksed käivad mitte mingite ühismaksude kaudu, vaid läbi rahvusliku kogutulu põhise sissemakse ehk siis praeguse praeguse süsteemi jätkumise. Ja kolmas asi siin on see, et uusi makse Eesti valitsus ei toeta," ütles Samost.

Samuti oli valitsuse seisukohtades välja toodud ka ühehäälsuse põhimõte.
Samosti sõnul tekib küsimus, mis saab siis kui Euroopa Liidu üldine konsensus kujuneb teistsuguseks.

Sildam pidas tõenäoliseks, et Euroopa Liit suudab mingis ühises konsensuses kokku leppida. "Ma arvan, et küllalt tõenäoline on ka see, et isegi kui see kompromiss on natukene teistsugune või isegi oluliselt teistsugune, milles Eesti valitsuses on praegu mandaadi andnud, siis tegelikult valitsus arutab uuesti Stenbocki majas ja teeb uued otsused," lausus Sildam.

Samost lisas veel ühe sisepoliitilise aspekti ja tsiteeris EKRE aseesimeest, rahandusminister Martin Helmet, kes ütles, et EKRE-l ei olnud sugugi vaja, et valitsuse positsioon oleks pikema jututa olnud lihtsalt ei. See ei oleks Helme sõnul olnud koalitsioonis saavutatav. "EKRE positsioon on väga suurelt nagu mõjutatud sellest, et nemad väga soovivad selles valitsust koalitsioonis jätkata," märkis Samost.

Sildam tõstatas veel ka rahalise aspekti. "Eesti peaks saama sellest Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastust toetusena ettepaneku kohaselt üle miljardi euro, millele omafinantseeringut lisama ei pea ja laene on võimalik taotleda Eesti puhul siis poolteist miljardit," sõnas Sildam.

"Miks Eesti peaks neid laene sellisel viisil taotlema, on täiesti arusaamatu," ütles Samost vahele.

Samost arvas, et rahast ei ole mõtet rääkida, sest tema hinnangul sellisel kujul seda raha ei tule.