Eesti kaitsetööstus saab Euroopast toetust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Komisjon andis 205 miljonit eurot Euroopa kaitsetööstusele. Toetust sai 16 projekti, milles osaleb 24 riiki. Neljas projektis osalevad Eesti kaitsetööstusettevõtted, saades Euroopast üle kümne miljoni euro.

Suuruselt teist, kaheksa riigi osalusega projekti koordineerib Milrem Robotics, mis arendab mehitamata maismaasõidukit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Milrem Robotics on avalikkusele tuntud oma iseliikuriga, mida kasutavad Eesti sõdurid Aafrikas. Milrem valiti juhtima kaheksat riiki hõlmavat konsortsiumi, mis kolme aasta jooksul töötab välja Euroopa mehitamata maismaasõiduki. Lisaks Milremile osales samal konkursil veel kolm iseliikuri arendajat. Ettevõtte juht peab võidu põhjuseks seda, et nende iseliikur oli praktilisem.

"Osades nendes riikides meie sõidukid on juba kasutusel. Meil on täna seitse NATO riiki ja kokku üheksa riiki, kuhu meie sõidukeid on müüdud," lausus Milrem Robotics tegevjuht Kuldar Väärsi.

Ülejäänud eesti ettevõtted on kaasatud command and control ehk lahingujuhtimissüsteemide, satelliitluure andmete töötlemise ja juhtimissüsteemide küberkaitse projektidega.

GT Cyber Technologies juhatuse liikme Martin Ruubeli sõnul on command and control kaitsevõimekuse organiseerimiseks hädavajalik. "Meie rolliks on tekitada küberriskide hindamise süsteem sellele tarkvaraplatvormile," ütles Ruubel.

DefSecIntel Solutions tegevjuht Jaanus Tamm nende ettevõte arendab satellitseire süsteemi masinnägemise algoritmid ja kõik selle, mida saab teha tehisintellektiga. "Ta aitab inimesel leida sealt objekte, mida parasjagu vaja on - metsatukk, maa või sõiduk, hoone või midagi muud. Ja siis seostada seda muude metaandmetega automatiseeritult," selgitas Tamm.

Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ütles, et kui Euroopa sõjaväed lähevad missioonile, siis nende baasid seatakse üles. "Millised on küberohud, mis neid baase ohustavad ja kuidas neid baase võiks kaitsta?" tõstatas ta küsimuse.

Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Kusti Salm ütles, et Eesti ettevõtete edu väetiseks oli Eesti eesistumine Euroopa Liidus kolm aastat tagasi. Siis alustati riikide tasemel läbirääkimisi.

"Eesti eesistumise ajal oli Eesti see, kes seda läbirääkimiste protsessi juhtis, need põhimõtted sinna juurutas. Siis sai istutatud ka idee võttes arvesse Eesti kaitsetööstuse huvisid," sõnas Salm.

Milremi väljavalimine võib osalt olla seotud ka sellega, et samasse kontsortsiumi kuuluvad Saksamaa ja Prantsusmaa arendavad välja uut tankikontseptsiooni, milles mehitamata sõidukid mängivad oma rolli, ütles Kusti Salm.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: