Nordica lennukid pargivad Tallinna lennujaamas ja ootavad Euroopa Komisjonilt 30 miljoni eurosele riigiabile rohelist tuld. Kuigi Euroopa piirid avanevad, on ebaselge, millal alustab lendamist Nordica, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me pigem vaatame suve teise poolde, mitte suve algusesse. Me oleme mingil hetkel mingi äriplaani teinud paari aasta peale, kus rääkisime enam kui kümnest sihtkohast, aga missugune reaalsus saab olema.. Meie eesmärk ei ole kindlasti hakata maksumaksja raha põletama," rääkis Urva.

Kui täna on Nordica tütarfirma Regional Jet 49 protsendi ulatuses LOT-i omanduses, siis majandusminister Taavi Aasa sõnul kuulub ettevõte taas peagi 100 protsenti Eesti riigile.

"Nordica tegevuse jätkamine eeldab sissemakset aktsiakapitali. Nii palju kui meile on teada, siis LOT ei ole valmis oma sissemakset aktsiakapitali tegema. Sealt johtuvalt lähevad teed lahku," lausus Aas.

Aas eeldab, et LOT-i osaluse väljaostmine ei maksa Eesti riigile üle miljoni euro, sest ettevõte oli möödunud aastal kahjumis.

Erki Urva ütles, aga, et tegemist on oluliselt komplekssema küsimusega ja seal on palju teisi küsimusi, mis on tarvis lahendada kogu protsessi käigus. "Erinevad lepingulised suhted, mis on ettevõtete vahel ja mis tuleb ära klaarida," sõnas Urva.

Urva lisas, et kui LOT loobub Nordica lennukite kasutamisest, siis nendest lennukitest tuleb vabaneda. "Ja seda on ka tehtud viimaste kuude jooksul," ütles Urva.

Enne kriisi algust oli Nordical 24 lennukit, nüüd on lennukeid 22 ja aasta loodetakse lõpetada 17 õhusõidukiga. Paraku sõlmis Nordica LOT-iga koostöös lepingu kahe Embraeri lennuki soetamiseks. Need lennukid tuleb välja osta järgmise aasta kevadel. Ka need kulud tuleb lahutuse käigus selgeks rääkida.

Majandusminister loodab, et LOT loobub osalusest kohtuvaidluseta, märkides, et poolakatega on olnud vaidlemist palju. Uue investori peale riik täna ei mõtle.

"Tänase seisuga investorit turult leida on praktiliselt lootusetu. Normaalse olukorra taastumisel ei saa välistada ühtegi stsenaariumit," ütles Aas.

Küsimusele, kas ka Balti riikide ühist lennufirmat ei saa välistada, vastas Aas, et seda on veel vara öelda. "Aga siin on näiteks Leedust tulnud huvitavaid märke, et leedukad tahavad teha endale ka oma lennuettevõtet," ütles ta.

Kuigi Aas nimetas koostööd Leeduga praegu spekulatsiooniks, ei välistanud ta, et Eesti ja Leedu võiks seljad kokku panna. No miks mitte. "Vähemalt on üks riik, kes on tundnud asja vastu huvi," ütles Aas.