"Olukorrast riigis": praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata
Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni valitsus ei armasta kuulata eksperte ning see on peamine põhjus, miks kokkupõrkes terviseameti juhi Merike Jüriloga pidi viimane ametist lahkuma, leidsid ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul.
R2 saates "Olukorrast riigis" märkis Karnau, et ükskõik, kes tuleb ametist lahkunud Jürilo asemele, saab uue peadirektori positsioon praeguse valitsuse ees olema sama keeruline.
"Poliitikud tahavad ise otsustada. /.../ Valitsus lähtub poliitilistest arusaamistest küsimustes, kus tuleks kuulata spetsialiste. Valitsus ei tee seda, sest praegusel valitsusel pole lihtsalt kombeks seda teha. Nad ei pea seda tähtsaks. Asjatundjatel on väga keeruline, ja kui tekivad sarnased vastasseisud nagu kiirtestide või maskide kandmisega, siis uuel peadirektoril on väga raske sellest olukorrast välja tulla," rääkis Karnau, kelle hinnangul sai Jürilole saatuslikuks ka läbipõlemine.
"Asjaga kursis olevate inimeste hinnangul oli ta väga tubli, väga töökas, tegi pikki päevi, aga ameti juhi panust ei mõõdeta kunagi selle järgi, mitu tundi ta ise teeb, vaid selle järgi, kuidas ta suudab oma alluvaid motiveerida tööd tegema, ja ilmselt lõppes see ka kerge läbipõlemisega," lausus Karnau.
Koroonapandeemiaga hakkama saamise kohta märkisid ajakirjanikud, et seal oli nii plusse kui miinuseid. Miinuste hulka võis lugeda võrkpallimängu lubamise Saaremaal ja halva kommunikatsiooni.
"Kas sa mäletad märtsi algusest seda, kuidas terviseameti ametnikud astusid kaamera ette ja ütlesid, et oo jaa, me testime kõiki, kes seda soovivad. Tegelikkus oli täpselt vastupidine, tegelikult terviseameti töötajad lihtsalt valetasid avalikkusele, kuna riigis ei olnud ei teste ega isikukaitsevahendeid," märkis Karnau.
Tuule sõnul võis seal näpu suunata ka valitsuse suunas, sest nemad polnud nii-öelda rahuajal ametit vajalikuga varustanud. "Me nägime ju ka seda, et terviseamet oli küsinud igasugu ettevalmistusrahasid aastaid ja aastaid, aga valitsuse poolt olid need (taotlused) igal aastal tagasi lükatud," ütles Tuul.
Küsimusi tekitas saatejuhtides ka masstestimise poliitiline nõudmine, mis oli samuti üks koalitsiooni ja terviseameti kokkupõrkekohti.
"Merike Jürilo juhitud terviseamet on tõrjunud üsna mitu poliitilist algatust, üks oli seesama masstestimine, mida nõudis Isamaa volikogu – see oli valitsuserakonna ametlik seisukoht, et Eestis peaks testima kõiki inimesi. Paljudel tekkis küsimus, kas tervishoiuküsimus, keda testida, peaks ikka olema poliitilise partei ja valiku teema. See on väga spetsiifiline küsimus, mida peaksid tegelikult otsustama arstid ja epidemioloogid. Kui meditsiiniline otsus viia poliitilisele tasandile, võib sellega kaasneda väga kummalisi tagajärgi," rääkis Karnau, kelle sõnul oli kõige suurem laupkokkupõrge valitsuse ja terviseameti vahel kiirtestide küsimus.
"Terviseamet ütles ekspertteadmisega, et meil ei ole neid vaja, mida me nendega mõõdame. Poliitikud surusid vastu. Samamoodi oli vastasseis maskidega. Osa poliitikuid prooviski Eestis suruda peale arusaama – kas ärimeeste survel või mitte, see pole teada –, et Eestis peab käima maskidega. Kui Merike Jürilod poleks olnud, siis praegu peakski olema maskiga," lausus Karnau.
Toimetaja: Marko Tooming